Tänasel valitsuse kabineti nõupidamisel
osalenud ministrid leidsid, et Eesti makromajanduslikud näitajad on tugevnenud
mullu kevadel ihaldatud tulemuseni.
Säästueelarve paikapaneku lükkas valitsus aga edasi, kuna kulusid saavat paanika ja vere lendamiseta kokku tõmmata ka käigupealt.
„Olete kindlasti hämmingus, et me oleme siin kõik elu ja tervise juures. Arutasime tänast rahandusministeeriumi majandusprognoosi, arutelu oli rahumeelne. Valitsuse hoiakud on mõistvad, samas konkreetseid ettepanekuid me säästueelarve osas vastu ei võtnud,“ ütles peaministri ülesandeid täitnud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.
Rahandusminister Ivari Padar ütles, et selle aasta prognoosi langetati 1,5 protsendipunkti võrra ehk majanduskasv langes 3,7% tasemele. „Kui räägime ebastabiilset maailmamajandusest, siis plaan A on olnud riigieelarve ülejääk, mida oli plaanitud 3,6 miljardit krooni ja plaan B kulude kokkuhoid. Plaani B praegu arutame. Kulude kärpimine saab toimuda operatiivselt, iga ministeerium kärbib 7-9% oma eelarvest,“ rääkis Padar.
Padari sõnul tuleks riigil praeguseks kavandatu arvelt kokku hoida 3,1 miljardit krooni, kuid teema vajavat täienevat analüüsi ja seda arutab esmaspäeval valitsuse eestseisus.
Padar kinnitas, et järgmise aasta riigieelarvet hakatakse koostama 3,5% majanduskasvult. „Kui on võimalik olla rõõmsam, oleme rõõmsad kõik. Maailma majandusanalüütikud ei julge anda erinevaid prognoose, kuid valitsused peavad eelarveid tegema hakkama,“ sõnas Padar.
„Selge, et inimeste tarbimine on vähenenud, krediitide kättesaadavus on langenud. Üldine emotsionaalne atmosfäär on, et inimene, kes hakkab kolmandata telekat ostma, mõtleb," rääkis rahandusminister. "Inimesed on arukad ega küta raha tarbimisse. Positiivsed märgid on, et väliskaubanduse defitsiit väheneb ja hoiuste maht kasvab, mida on pikisilmi oodatud. Oleme anomaalsest olukorrast, kus SKP sõltus laenurahast, jõudnud normaalsesse olukorda, kus tarbitakse toodetut. Ja olukord on sellisest perspektiivist hea, kuid paneb riigi eelarve ja kulud säästurežiimi. "
Lukase sõnul tuleb ka koalitsioonileping üle käia. „On mõned punktid, mis on hakanud oma elu elama ja mõned, mille tähtajad hakkavad kukkuma, kuid põhisuunad jäävad samaks. Suitsiidimõtteid ei tasu mõtelda. On vaja ka mingit kava lisaks kärbetele, et üleminek järgmisse faasi oleks sujuvam. Ei ole mõtet libedal teel pidureid plokki pannaja ja kraavi põrutada," sõnas Lukas.
Lang meenutas ajakirjandusele, et eelmisel aastal samal ajal kustuti tegema rahvuslikku kriisprogrammi, soodustama säästmist, vähendama eelarve defitsiiti, piirama odavat laenuraha ja kinnisvarabuumi. „Tookord ütlesime, et võtame rahulikult, majandusel on iseeneslik kohandusvõime. Nüüd nõuavad samad inimesed rahvuslikku programmi tarbimise elavdamiseks, kinnisvara turgutamiseks ja odava laenuraha saamiseks. Olge järjepidevad," manitses Lang.
Langi sõnul on makromajandusnäitajad tugevad ja valitsus on valmis säästueelarve tegema ilma siniste silmade ja vere lendamiseta. "Eesmärk on mitte kapselduda kohalikku konnatiiki ja vaadata, mis toimub mujal," lisas Lang.
Seotud lood
Majandusanalüüsi osakonna juhtaja Andrus
Sääliku sõnul on loomulikult paljud tegurid panustanud meie majanduse
jahtumisse, kuid põhiprobleem on majandusanalüütikute ja investorite negatiivne
suhtumine Balti riikidesse.
Endise rahandusministri Aivar Sõerdi
hinnangul on rahandusministeerium oma uues prognoosis liiga
optimistlik järgmise aasta majanduskasvu osas ning ka tänavuseks planeeritud
negatiivne lisaeelarve peaks tema sõnul olema suurem kui 3,1 miljardit.
Rahandusminster Ivari Padar teatas täna
langetatud majanduskasvuprognoosist.
Rahandusministeerium ootab, et Eesti
majanduse korrektsioon jõuab lõpule käesoleval aastal, mil suuresti taanduvad
kinnisvarasektori kokkukukkumises ja krediidikriisist tulevad negatiivsed
tegurid.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.