Bush ja Putin tõmbasid otsad kokku

See oli ainus dokument, mis nädalavahetusel Sotšis Putini suveresidentsis toimunud presidentide kohtumisel allkirjastati.

Dokument märgib ära valdkonnad, kus kaks riiki juba koostööd teevad – sh majanduskoostöö ja ühised jõupingutused terrorismi ja tuumarelvade leviku tõkestamiseks, ning visandab võimalusi veel püsivate erimeelsuste lahendamiseks – eelkõige USA Euroopasse kavandatava raketitõrjekilbi osas.

„Meil on veel palju tööd teha, kuid me oleme edenenud jõudsalt sealtmaalt, kust me kõnelusi alustasime,“ ütles Bush raketitõrjekilbi kohta. „Ma usun, et on toimunud oluline läbimurre, kuna olen asjaga seotud ja tean, kui kaugele see on edenenud.“

Putin möönis edasiliikumist, kuid kordas, et põhimõtteliselt pole Venemaa vastuseis raketikilbile muutunud. „Ma tahan, et mind mõistetaks õigesti. Strateegiliselt ei muutunud mitte midagi … meie seisukohtades USA plaani suhtes,“ ütles Putin ühisel pressikonverentsil. „Samas on toimunud mõningaid positiivseid arenguid. Lõpuks ometi on USA pool meie muresid kuulda võtnud,“ ütles Putin. „Olen ettevaatlikult optimistlik, et me jõuame kokkuleppele,“ jätkas ta, lisades, et konks on alati detailides.

Bushi sõnul näitab strateegilise dokumendi allkirjastamine kahe riigi „koostöö sügavust ja ulatust“.

„Dialoog ei ole alati olnud kerge meie kahe riigi vahel,“ ütles Putin, lisades, et „ühiste nimetajate otsimine“ jätkub.

George Bushil oli võimalus esmakordselt kohtuda ja mõtteid vahetada ka Vladimir Putini soosiku Dmitri Medvedeviga, kes 7. maist asub Venemaa presidenditoolile.

„Ta tundus mulle otsekohene mees olevat, keegi, kes ütleb, mis mõtleb,“ ütles Bush. „Minu esimesed muljed on väga positiivsed, terane mees.“

Medvedev on teatanud, et plaanib Putini nimetada oma peaministriks. Putin on vastanud, et võtab ettepaneku vastu.

Seitse aastat tagasi pärast kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ütles Bush, et vaatas selle inimese hinge ja tundis, et see on keegi, keda võib usaldada. Sealt edasi on Putin ja Bush silmast-silma kohtunud enam kui 20 korral.

Tänaseid USA ja Venemaa suhteid pingestavad mitmed erimeelsused Kosovost ja Iraanist Nato laienemiseni Ida-Euroopasse ning USA raketikilbi osade kavandamiseni Poola ja Tšehhi territooriumile.