Eesmärk paanikat külvata?

Paljud turule negatiivseid sõnumeid andvad isikud ei ole olukorda põhjalikult analüüsinud ning teevad pikaajalisi prognoose emotsionaalselt kõhutunde pealt. Pikka aega turul olijana tean, kui kerge on ainult tõusvat turgu näinutel sattuda eufooriasse, seda eriti veel siis, kui sensatsiooni otsiv küsija tema poole pöördub.

Ehedaim näide on börsifirma Arco Vara endise juhatuse esimehe Viljar Arakase hiljutine tulevikuprognoos, kus ärimees avaldas arvamust, justkui kinnisvaraturu kukkumine oleks alles alanud ning ees ootab pikk vindumine. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu seminaril toodud põhjendused ja peamiselt Ameerikas toimuvaga kursis olemisega hiilgamine ja jõuliste paralleelide toomine Eesti eluasemeturuga ei ole kindlasti põhjendatud. Maailmas toimuv mõjutab meid üha rohkem, kuid peaasjalikult tuleb vaadata lähiregiooni, Skandinaaviat ja Baltimaid. Makromajanduslikke tegureid ei saa ega tohi kunagi alahinnata, aga eelkõige tuleb lähtuda sellest, et iseäranis elukondlik kinnisvaraturg on olemuselt lokaalne ja sõltub paljuski kohalike elanike ostujõust.

Pindi Kinnisvara analüüs on lühidalt järgmine. Keskmiselt on müügipakkumiste arv Eestis kasvanud kaks korda. Samas suurusjärgus on langenud tehingute arv. Keskmiselt on elukondliku kinnisvara hinnad langenud võrreldes mullu kevadega, mil oli hindade absoluutne tipphetk, üle 10%.

Eesti kinnisvaraturg ei koosne ainult uusarenduste seast välja nopitud näidetest, kus ostjate passiivsusest tingituna finantssurve alla sattunud arendaja on mõnekümnel korteril hinda langetanud kolmandiku võrra või mõni isegi alla omahinna müünud.

Eesti elukondliku kinnisvaraturu moodustab üle 10 000 korteri, 4000 hoonestamata krunti ja 2000 eramut Tallinnas ja Harjumaal, millele lisandub üle 6000 korteri ning 5000 elamumaa ja 3500 eramu teistes linnades ja maakondades. Konkurents müüjate vahel on läinud väga teravaks ning ostjate kaine ja kalkuleeriv käitumine on viinud müügiperioodid nädalatelt kuudele. Et olla täpne: korterite keskmine müügiperiood on hetkel veidi üle nelja kuu.

Ostjate passiivsuse taustal on pakkumise turg üle paisutatud. Lisaks 4500 uusarendusele Harjumaal ootab ostjat ka sama hulk pruugitud vara. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes ei ole raske teha ennatlikku järeldust, et turg on kollapsis või vähemalt selle äärel.

Põhja puudutamiseks peaksid hinnad võrreldes aasta algusega langema sõltuvalt linnast 18-30%. Ei tasu ära unustada, et esimeses kvartalis on juba toimunud langus umbes 4%.

Hea märk on aga see, et hoolimata emotsionaalsest negatiivsest foonist on märtsis nii tehingute arv kui ka hinna langus Tallinnas vähemalt hetkeks peatunud. Minu kriitikat pälvinud turuosalise pikaajalist negatiivset prognoosi toetab vaid Eestis siiani valdavalt negatiivse iibe tulemusena vähenev elanikkond. Laste planeerimise eeldus peres on eelkõige kindlus tuleviku ees, mida pika vindumise prognoosijad ei toeta.

Soovitan negativismi külvajatel lugeda professor Andres Arraku kirjutist ühes juhtivas päevalehes

11. veebruaril ja mõelda, mida me siis ikkagi turult tahame. Iseäranis kummaline on, et Eestis aset leidvat laenutegevust finantseerivad Rootsi ja Euroopa pangad paistavad siinset turgu rohkem usaldavat kui mõned kohalikud tegijad. Mul jääb üle ainult mornilt küsida, millised on alusetu paanika külvajate motiivid ning ega need ometi sügavalt omakasupüüdlikud ole.