Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel
valitsuse pressikonverentsil, et kokkuhoiupoliitika tõttu ei tasuks siiski
pessimistlik olla, kuna majanduses on ka eluterveid märke, nagu eksport.
Ansip rääkis, et kulude kokkuhoidmisel on oluline otsustada, kust kärpeid teha. „Ei tea, kas praegused kärped jäävad viimaseks. 3,1 miljardit negatiivset lisaeelarvet võib olla vähe,“ ütles ta.
Ansip märkis, et siiski ei tasu pessimistlik olla. „Majanduses on ka eluterveid märke. Eksport on kasvanud ning praegu veab majanduskasvu eksport,“ ütles ta. „Kuid ekspordi turgude areng on turbulentsis,“ lisas peaminister.
Ansip sõnas, et eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses on eksport kasvanud ning jaanuari maksulaekumised olid võrreldes aastatega 2005 kuni 2007 väga head.
„Tegelikult on juhtunud see, et kinnisvaramull on lõhki läinud. Laenude siseturunõudlus on vedanud majandust ning käibemaksu on alalaekunud kinnisvaratehingute väiksuse tõttu,“ rääkis ta.
„Kui ehitussektoris üle jäänud inimesed läheksid tootmisse, aitaks see eksporti kasvatada 25-30%,“ ütles Ansip, kuid lisas: „Unistada ju võib!“
Seotud lood
Toyotasid müüva Amserv Grupi ASi tegevjuht
Raivo Kütt usub, et kes raskel ajal investeerib, see lõikab tõusu ajal kasu.
Majandusajakirjanik Anvar Samosti arvates
ei peaks valitsus riigieelarve kulusid külmutades minema mööda riigikogustja
peaminister Andrus Ansip käituma nagu ettevõtte juht, kirjutas Postimees.
Tänavu aprillis eksporditi kaupu
jooksevhindades 12,2 miljardi krooni eest, mis on viimase kümne aasta suurim
Eesti kaupade eksport, teatas Statistikaamet.
Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi
hinnangul on Eesti majanduse jahtumine paratamatu, kuid pikas perspektiivis
kasulik, teatas pank.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.