• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,53%6 004,89
  • DOW 300,67%44 022,63
  • Nasdaq 0,21%19 309,52
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%104,47
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,53%6 004,89
  • DOW 300,67%44 022,63
  • Nasdaq 0,21%19 309,52
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%104,47
  • 26.06.08, 10:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aprillis oli kümne aasta suurim eksport

Tänavu aprillis eksporditi kaupu jooksevhindades 12,2 miljardi krooni eest, mis on viimase kümne aasta suurim Eesti kaupade eksport, teatas Statistikaamet.
Eelmise aasta aprilliga võrreldes suurenes nominaalne kaupade eksport 1,8 miljardit krooni ehk 18%.
Kaupu imporditi 15,8 miljardi krooni eest, mis oli eelmise aasta aprilliga võrreldes 0,2 miljardit krooni ehk 2% rohkem. Üheks impordi kasvutempo aeglustumise põhjuseks oli kahtlemata kaupade impordi vähenemine Venemaalt ligi miljardi krooni võrra (45%).
Nii ekspordis kui ka impordis olid aprillis esikohal masinad ja seadmed, mis moodustasid viiendiku mõlema kaubavoo käibest. Ekspordis suurenes nominaalselt kõige enam metalli ja metalltoodete ning masinate ja seadmete väljavedu (mõlemad 0,6 miljardi krooni võrra). Vähenes mineraalsete toodete ja transpordivahendite eksport.
Kaupade import vähenes enim puidu ja puittoodete osas (0,3 miljardi krooni võrra), tekitades selle kaubagrupi toodete kaubavahetusbilansis kõige suurema ülejäägi (0,7 miljardit krooni). Kõige rohkem suurenes keemiatööstuse tooraine ja toodete, masinate ja seadmete ning metalli ja metalltoodete import.
Kaubavahetuse puudujääk oli aprillis 3,6 miljardit krooni. Puudujääk vähenes eelmise aasta aprilliga võrreldes 1,6 miljardi krooni võrra, kuna kaupade ekspordi kasvutempo oli kiirem kui impordil.
Aprillis hõlmasid Euroopa Liidu (EL) riigid 69% ja SRÜ riigid 18% kogu ekspordist (eelmise aasta aprillis vastavalt 70% ja 11%). Eelmise aasta sama kuuga võrreldes suurenes kaupade eksport EL riikidesse 1,1 miljardi krooni võrra (15%), SRÜ riikidesse aga 0,3 miljardi krooni võrra (27%). Peamised sihtriigid olid Soome, Rootsi ja Venemaa.
Kaupade impordis hõlmasid EL riigid 82% ja SRÜ riigid 13% kogu impordist (eelmise aasta aprillis vastavalt 77% ja 16%). Import EL riikidest suurenes eelmise aasta aprilliga võrreldes üle miljardi krooni võrra (9%), samas import SRÜ riikidest vähenes 0,8 miljardit krooni ehk ligi kolmandiku. Kõige enam ehk 0,3 miljardi krooni võrra suurenes kaupade sissevedu Leedust. Peamised partnerriigid kaupade impordis olid Soome, Saksamaa ja Rootsi.

Seotud lood

Uudised
  • 16.07.08, 19:44
Eesti eksport nõrk, import veelgi nõrgem
Eesti väliskaubanduse puudujääk oli mais viimase 21 kuu madalaim kuna vähenev majanduskasv ja kiirenev inflatsioon vähendasid tarbijate nõudlust imporditud kauba järele.
Uudised
  • 16.06.08, 14:47
Leev Kuum: Eesti 12,4 miljardi kroonine eksport on väga hea tulemus
Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum ütles aripaev.ee-le, et 12,4 miljardi krooni suurune ekspordikäive aprillis on tema jaoks üllatus ning väga hea tulemus.
Uudised
  • 04.08.08, 13:48
EAS toetab 130 miljoni krooniga eksporti
EAS avas täna ühisturunduse ja välismesside toetusprogrammid kuni aastani 2013, mis suurendavad Eesti ettevõtete ekspordivõimet välisturgudel. Euroopa regionaalarengu fondist kaasrahastatud toetus ulatub kokku 130 miljoni kroonini.
Uudised
  • 10.03.08, 10:34
Aasta lõpus langes nii eksport kui ka import
Lisaks majanduskasvu aeglustumisele on vähenenud ka Eesti kaubavahetus välismaailmaga, teatas statistikaamet.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.11.24, 13:18
Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele