Tänavu aprillis eksporditi kaupu
jooksevhindades 12,2 miljardi krooni eest, mis on viimase kümne aasta suurim
Eesti kaupade eksport, teatas Statistikaamet.
Eelmise aasta aprilliga võrreldes suurenes nominaalne kaupade eksport 1,8 miljardit krooni ehk 18%.
Kaupu imporditi 15,8 miljardi krooni eest, mis oli eelmise aasta aprilliga võrreldes 0,2 miljardit krooni ehk 2% rohkem. Üheks impordi kasvutempo aeglustumise põhjuseks oli kahtlemata kaupade impordi vähenemine Venemaalt ligi miljardi krooni võrra (45%).
Nii ekspordis kui ka impordis olid aprillis esikohal masinad ja seadmed, mis moodustasid viiendiku mõlema kaubavoo käibest. Ekspordis suurenes nominaalselt kõige enam metalli ja metalltoodete ning masinate ja seadmete väljavedu (mõlemad 0,6 miljardi krooni võrra). Vähenes mineraalsete toodete ja transpordivahendite eksport.
Kaupade import vähenes enim puidu ja puittoodete osas (0,3 miljardi krooni võrra), tekitades selle kaubagrupi toodete kaubavahetusbilansis kõige suurema ülejäägi (0,7 miljardit krooni). Kõige rohkem suurenes keemiatööstuse tooraine ja toodete, masinate ja seadmete ning metalli ja metalltoodete import.
Kaubavahetuse puudujääk oli aprillis 3,6 miljardit krooni. Puudujääk vähenes eelmise aasta aprilliga võrreldes 1,6 miljardi krooni võrra, kuna kaupade ekspordi kasvutempo oli kiirem kui impordil.
Aprillis hõlmasid Euroopa Liidu (EL) riigid 69% ja SRÜ riigid 18% kogu ekspordist (eelmise aasta aprillis vastavalt 70% ja 11%). Eelmise aasta sama kuuga võrreldes suurenes kaupade eksport EL riikidesse 1,1 miljardi krooni võrra (15%), SRÜ riikidesse aga 0,3 miljardi krooni võrra (27%). Peamised sihtriigid olid Soome, Rootsi ja Venemaa.
Kaupade impordis hõlmasid EL riigid 82% ja SRÜ riigid 13% kogu impordist (eelmise aasta aprillis vastavalt 77% ja 16%). Import EL riikidest suurenes eelmise aasta aprilliga võrreldes üle miljardi krooni võrra (9%), samas import SRÜ riikidest vähenes 0,8 miljardit krooni ehk ligi kolmandiku. Kõige enam ehk 0,3 miljardi krooni võrra suurenes kaupade sissevedu Leedust. Peamised partnerriigid kaupade impordis olid Soome, Saksamaa ja Rootsi.
Seotud lood
Eesti väliskaubanduse puudujääk oli
mais viimase 21 kuu madalaim kuna vähenev majanduskasv ja kiirenev inflatsioon
vähendasid tarbijate nõudlust imporditud kauba järele.
Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev
Kuum ütles aripaev.ee-le, et 12,4 miljardi krooni suurune ekspordikäive aprillis
on tema jaoks üllatus ning väga hea tulemus.
EAS avas täna ühisturunduse ja välismesside
toetusprogrammid kuni aastani 2013, mis suurendavad Eesti ettevõtete
ekspordivõimet välisturgudel. Euroopa regionaalarengu fondist kaasrahastatud
toetus ulatub kokku 130 miljoni kroonini.
Lisaks majanduskasvu aeglustumisele on
vähenenud ka Eesti kaubavahetus välismaailmaga, teatas statistikaamet.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.