Kuidas tuleb maailmalõpp: mustad augud

Linnutee galaktikas, mille osa on ka Maa, on väga suurel arvul tähti, millest paljud on muutunud mustadeks aukudeks. Arvatakse, et inimeste kodugalaktikas võib olla kuni kümme miljonit musta auku.

Tähed ei püsi üksteise suhtes paigal, seetõttu on võimalik, et kunagi satub mõni ringi hulkuv must auk Päikesesüsteemile ohtlikult lähedale. Mustad augud on ohtlikud, sest imevad hiiglasliku gravitatsioonijõuga endasse kõik, mis satub neile liiga lähedale.

Kui tavaline täht Päikesesüsteemi suunas liiguks, märgataks seda varakult. Must auk aga on niivõrd tugeva gravitatsiooniga, et isegi valgus ei pääse minema. Seetõttu on neid ka raske avastada. Musta augu lähenedes tekiksid gravitatsioonihäired, mille tagajärjel muutuksid Päikesesüsteemi planeetide orbiitide parameetrid, millest juba ilmselt piisaks hävingu esilekutsumiseks.

Kas selline maailmalõpustsenaarium on tõenäoline? Tegelikult mitte eriti. Universum koosneb peamiselt tühjusest ning astronoomid on välja arvutanud, et Päike satub mõnele teisele tähele oluliste gravitatsiooniliste häirete tekkimiseks piisavalt lähedale keskmiselt korra 10 astmes 19 aasta jooksul. Aga Päikese vanus on ainult viis miljardit aastat ehk rohkem kui miljard korda lühem ajast, mis kulub teise tähe lähedusse sattumiseks.

Päike on jõudnud keskikka ehk kütust jätkub tal veel umbes viieks miljardiks aastaks. Seega on äärmiselt ebatõenäoline, et ta enne seda mõne teise tähe või musta augu lähedusse võiks sattuda ning inimkonnal tasuks pigem muretseda reaalsemate maailmalõpustsenaariumite pärast.

Alusta lugemist siit: Kuidas tuleb maailmalõpp: asteroidid

Loe edasi: Kuidas tuleb maailmalõpp: päikeseloited