Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse
aseesimees Kalle Hamburg ütles aripaev.ee-le, et nad astusid
põllumajandus-kaubanduskojast välja, kuna organisatsioon on poliitiliselt
Rahvaliidu poole kaldu.
Hamburg viitas sellele, et kaubanduskoja nõukogus on väiketootjatel neli kohta, ent toiduainetöösturitel seitse kohta ning lisaks suurtootjatel neli kohta.
Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et talupidajate väljaastumine võib neid endid kahjustada, kuna pääsukesega Tunnustatud Eesti Maitse märgi kasutamine muutub keerukaks ning talupidajatel kaob juurdepääs mitmetele turundusüritustele.
Kalle Hamburg seevastu väitis, et neid on süüdistatud ebaefektiivsuses. "Meid esindatakse meie huvide vastu," ütles Hamburg ning võrdles kaubanduskoja käitumist teerulliga. Samas ei uskunud Hamburg, et kaubanduskojast eemalejäämine väiketootjate turundustegevusele halvasti mõjuks.
Seotud lood
Eestimaa Talupidajate Keskliit teates, et
astus välja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmeskonnast, sest viimane
olevat erapoolik, ebademokraatlik ning eelistab suurtootjaid.
Maag Lihatööstuse tegevjuht Peep Rahuoja
ütles, et neile on põllumajandus-kaubanduskoda siiski vajalik, kuna
lihatööstuse jaoks on see ainus koht, kus kokku saada ja asju arutada.
Raplamaal Oja-Andrese talu
pidav Peeter Rostin ütles aripaev.ee-le et Talupidajate Liit ja Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoda dubleerivad üksteist ja raiskavad raha.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.