Kui eluta loodus inimese hävitamisega
hakkama ei saa, siis ehk on selleks võimeline mõni elusorganism. Paljud silmale
nähtamatud viirused, bakterid ja protistid on nõudnud miljonite inimeste
elu.
Katk ehk must surm nõudis keskaegses Euroopas iga viienda inimelu. Isegi gripp, mida ei oska väga ohtlikuks pidadagi, tappis 1918. ja 1919. aastal 20 miljonit. Aidsiepideemia on aga jõudsalt oma vallutustööd jätkamas, vaatamata sellele, et selle viiruse alistamiseks on kulutatud tohutult raha ja jõudu.
Võiks eeldada, et meditsiini arenedes muutuvad nakkushaigused üha väiksemaks probleemiks, kuid paraku statistika seda ei kinnita. 1980–1992 suurenes USA-s suremus nakkushaigustesse 58 protsenti.
Paljud vanad haigused on ammutanud uut jõudu antibiootikumidele resistentsemaks muutumisest ning üha enam reisivad inimesed on teinud haiguste leviku varasemast lihtsamaks.
„Inimese võitlus haigustega sarnaneb kärestikulises jões vastuvoolu ujuja ponnistustega,” ütles nakkushaiguste ekspert Michael Osterholm. „Tumedaim stsenaarium on, et mõni uus haigustüvi ei allu ühelegi ravimile ning levib niivõrd kiirelt, et tema takistamiseks ei suudeta õigeaegselt midagi teha.”
Umbes 12 000 aasta eest levis üle Ameerika väljasuremislaine, mille käigus kadusid paljud imetajaliigid. Ross MacPhee Ameerika loodusajaloo muuseumist usub, et üheks seletuseks sellele on uued haigused, mis võisid Ameerikasse jõuda koos esimeste Aasiast sinna saabunud inimestega.
On küsitav, kas ükski tänapäeval tuntud haigus tõesti suudaks hävitada kogu inimkonna, sest isegi kohutavates keskaegsetes hügieenitingimustes ja ilma igasuguse tõhusa meditsiinilise abita ei haigestunud sugugi mitte iga katkuga kokku puutunud inimene sellesse haigusesse. Plahvatuslikult kasvava inimkonna arvukuse reguleerimises on aga haigused kindlasti täiesti arvestatav tegur.
Seotud lood
Terviseameti (TA) statistika alusel nakatus tänavu esimese kolme kuuga grippi 3099 inimest, 2014 samal ajal diagnoositi gripp vaid 1702 isikul, kirjutab täna ilmunud ajaleht Meditsiiniuudised.
Inimene on Maad asustanud juba sadu
tuhandeid kuni miljoneid aastaid, sõltuvalt sellest, millisest hetkest me oma
esivanemaid inimesteks peame. Homo sapiens on olnud liigina äärmiselt
edukas. Ta on asunud elama peaaegu kõikjale maismaale ning oma maitse ja
vajaduste järgi ümber kujundanud suure osa maapinnast ning teeb vaikselt
ettevalmistusi, et kunagi rajada kolooniad ka teistele taevakehadele. Raske on
ette kujutada, et sellel kõigel võiks olla peagi lõpp.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.