Päästeameti andmetel konkreetseid käske
kulude kärpimiseks tulnud pole, aga kui siiski tuleb, hakatakse tegutsema
sarnaselt politseinikele.
Dv.ee kirjutas, et võimalik kulude kärpimine ei tähenda olukorra tekkimist, kus hädaabi vajava inimese juurde ei jõua, küll aga võidakse sündmuskohale saata väiksem päästebrigaad või vähem tuletõrjeautosid.
Kodakondsus- ja migratsiooniamet tõdes, et kuna sisejulgeoleku valdkonna kulude kokkuhoid tooks kaasa elanike turvatunde vähenemise, seega plaanitakse kokku hoida koolitus- ja lähetuskuludeks plaanitu arvelt.
„Sisejulgeoleku valdkonnas võib vahendite kokkuhoidmine kaasa tuua elanike turvatunde vähenemise, mis ei ole kindlasti KMA ega ka teiste ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuse eesmärkidega kooskõlas,“ ütles Katrin Rohtla, KMA avalike ja välissuhete osakonna juhataja kt ning lisas: “Kuigi on arutatud võimalusi ka KMA üle-eestilise teenindusvõrgu vähendamiseks ja kiirdokumentide väljastamise lõpetamiseks, peab KMA võimalikuks teatud osas kokku hoida ameti koolitus- ja lähetuskuludeks planeeritud vahendite arvelt, mis ei vähendaks Eesti elanike turvalisust.“
Tervishoiuameti kinnitusel neile teadaolevalt kiirabikulude arvelt kokkuhoidu ei plaanita, kokkuhoidu mujalt ei välistata ega lükata ümber.
Politseiameti teatel selgus reede hilisõhtul valitsuse kabinetinõupidamisel otsustatud number, mis läbi siseministeeriumi on politseiameti jaoks 15,2 miljonit krooni. „See kärpesumma ei ole nii suur, et politsei oma tavapärast tööd ei saaks teha ja kodanikele kvaliteetset teenust pakkuda. Eilne teade kajastas vahepealset seisu, kui politseile anti ette kärpimise summa 113 miljonit krooni. Tolle suurema vähendamissumma korral oleks politsei sunnitud küll oma tegevusi tõsiselt üle vaatama. Hetkel aga selle järele vajadust pole,“ ütles Politseiameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Anne Osvet.
Seotud lood
Mured riigieelarvega on pannud
ministeeriumeid kulusid kärpima, suvepäevad ja ühisüritused siiski toimumata ei
jää, kuna kulud kaetakse osavõtumaksudest.
Päästeameti peadirektor Kalev Timberg
kinnitas, et eelarvekärped ei mõjuta ameti võimekust ei Vihterpalu
metsatulekahju kustutamisel ega ka muudes valdkondades, kuigi lubatud 8 miljoni
krooni eest tehnilisi vahendeid jääb rahapuudusel ostmata.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.