Ansip: kus on kriis?

„Lepiti kokku, et suurendatakse eelarvetulusid, kuid milleski pole lõplikult kokku lepitud seni, kuni pole paigas kõiki kärpeid. Arutelud jätkuvad, kuna 3,1 miljardist kroonist on veel 500 miljonit vaja kärpida ja see peaks tulema tegevuskulude ehk palgafondi kärpimise arvel,“ rääkis Ansip. „Rahandusministeerium vaatab iga ministeeriumi eraldi, kui palju kokku hoida saab. Osa ministeeriume on oma kärpeettepanekud juba esitanud, teised aga mitte,“ lisas ta.

Ansip jätkas, et eelarve lukkulöömisega on selline lugu, et kui Tallinna linn otsustab miljard krooni laenu võtta, siis varasema loogika alusel peaks valitsus hakkama jälle vaatama, kust annab kärpida järgmine miljard krooni. „500 miljoni krooni kokkuhoiu osas on optimistlikud lootused neljapäeval,“ ütles ta.

Peaminister rääkis, et rahandusministeerium tegeleb praegu küsimusega, kuidas kohalike omavalitsuste laenusid piirata. „Jutud sellest, et Tallinna linna arendatakse ja selleks võetakse laenu, ei vasta tõele praeguses valitsussektori kärpimise plaanis mitte kuidagi.“

Ansipi sõnul tuleb valitsussektori kulusid kärpida 3,1 miljardit seetõttu, et 1,3 miljardit jääb eelarvesse laekumata maksutulusid, 1,8 miljardit krooni aga on plaanitust suuremad peamiselt Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ja kohalike omavalitsuste (KOV) kulud. „Riigi Kinnisvara ja kohalikud omavalitsused on põhitegijad, veel 91 erinevat sihtasutust ja MTÜd, kus on riigi osalus,“ ütles Ansip.

Ansip kommenteeris KOVde kulutuste kontrolli, et näiteks Rae vald on kogunud vahendeid pikka aega ja otsustab lõpuks investeeringu ära teha. „Tagajärg on see, et ühel jooksval aastal, aastal 2008, ületavad eelarvekulud jooksva aasta tulusid, seega on eelarve defitsiidis. Valitsus peab nüüd 130 miljoni võrra oma kulutusi kärpima, et valitsussektor tervikuna Rae valla tõttu oleks tasakaalus,“ rääkis ta.

„Öelge nüüd, mida siis korralik peremees teistmoodi peaks tegema. Ta kogub raha ja lõpuks soetab selle oma raha eest, mida on tahtnud. Tundub vägagi loogiline ja nüüd me ütleme, et see on paha tegu. Ega ei kipu ütlema küll. Riigieelarves aga vaadatakse kogu valitsussektori tasakaalu,“ lisas Ansip.

Peaminister jätkas, et küsimus ei ole rahas. Riik suudaks puuduva raha ka reservidest võtta, kuid seda ei taheta. Möödunud aastal kasvas kassareserv 3 miljardi kroonini, möödunud aastal oli veel jaotamata ülelaekumisi 3,8 miljardit krooni. „Meil ei ole probleeme, et täita see 3,1 miljardi kroonine auk, kuid me peame silmas valitsussektori tasakaalu tervikuna ja me ei taha minna reservide kallale, sest mitte mingisugust kriisi ju majanduses ei ole,“ väitis Ansip.

Ta tõi välja, et ka sel juhul, kui eelarvet 3,1 miljardi krooni võrra kärpida, on Eesti selle aasta eelarve 13 miljardit krooni suurem kui möödunud aastal. "Mis kriis see on, kui ka pärast kärpimist meie eelarve kasvab enam kui kunagi varem?“ sõnas ta.

Küsimusele, mis saab Riigi Kinnisvara ASist, vastas Ansip: „Riigi Kinnisvaral on kinnisvara, mida võiks ka praegu müüa. Seda on üksjagu palju, aga ma ütleksin, et müük sellises ulatuses ei ole põhjendatud. 1,5 miljardit võiks sealt saada, aga see on ülimalt hüpoteetiline. Miks me peaksime praegu müüma kohtuhooneid või politseihoonet erakätesse?“ küsis Ansip ja lisas, et rahapuudust meil pole, vaid küsimus on tasakaalus. „Põhimõtteliselt valitseb küllalt suur üksmeel, et Riigi Kinnisvara võiks riigile valitsemiseks mittevajaliku vara realiseerida ning see summa võiks olla 300-400 miljonit krooni,“ lausus ta.

RKASi selle aasta 800 miljonit krooni maksvate juba alustatud projektide kohta ütles Ansip, et need on eelarvetasakaalu sisse võetud. „Kui lepingud on sõlmitud, ei saa neid peatada, sellel pole ka mõtet,“ märkis ta.