Rahandusminister Ivari Padar ütles
aripaev.ee-le, et valitsuse säästukava hetkeolukord on seal, et täiendavaid
kärpeid on vaja 500 miljoni krooni ulatuses ning peale tõsiseid arutelusid
peaksid kokkuhoiu kohad selguma nädala lõpuks.
Padar kommenteeris valitsuse säästukava hetkeolukorda, et kokkuhoid puudutab kõiki ministeeriume. „Oleme tänaseks jõudnud 3,1 miljardi kärpimisele õige lähedale, täiendavad kärpekohad on vaja leida 500 miljoni krooni ulatuses. See tähendab, et tõsised arutelud on veel ees. Usun, et selle nädala lõpuks peaks meil reaalne kärbetepakett laual olema,“ lisas ta.
Rahandusministri sõnul ei saa kohalikel omavalitsustel laenude võtmist päris ära keelata. „Kehtestatud on selged piirmäärad, millest kohalikud omavalitsused üle minna ei tohi - see on 60% eelarvest. Küll aga sooviksin, et ka omavalitsusjuhtidel jätkuks riigimehelikku mõtlemist, et laenamine kontrolli all hoida. Kooskõlastamisel on muudatusettepanekud kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seadusele, mis neid küsimusi selgemalt reguleerima hakkab,“ rääkis Padar.
„Ka kohalike omavalitsuste laenukoormus peegeldub riigi eelarvetasakaalus. Seega, ei ole normaalne olukord, kus riik pingutab, et iga krooni kokku hoida, kuid kohalikud omavalitsused nullivad selle pingutuse ohtralt raha juurde laenates,“ lisas ta.
Padari sõnul on kohalike omavalitsuste tulubaas kõrgem kui eales varem. Pealinnas tõsteti maamaksu. Minister avaldas lootust, et Tallinna ja kohalike omavalitsuste vahel mingit võidujooksu ei teki, et kes saab laenu ja kes mitte.
„Laenudel on see paha omadus, et need tuleb ka tagasi maksta. Riigivõlg on meil peaaegu olematu. Kuidagi ei sooviks, et omavalitsused riigi üldisele kursile risti vastupidi käituks,“ lausus Padar.
Samas lisas ta, et riik ei saa ka pealinnal laenamist keelata. „Rahandusministeeriumil on kavas küsida Tallinna linnalt täpsustusi planeeritava miljardilise laenuga elluviidavate projektide ajakava ning teiste kohustuste kohta. Pärast seda saab analüüsida konkreetset mõju tasakaalule. Käesoleva aasta planeeritud Tallinna linna eelarve defitsiit on juba lisaeelarve tegemisel arvesse võetud,“ märkis ta.
Padar ütles, et Riigi Kinnisvara ASi müümise võimalust erakätesse ei ole hetkel veel arutatud. „Praegu on veel vara öelda, mis tulevik toob. Käitume siin vastavalt riigi parematele huvidele ning võtame asja mõistlikult.“
Samuti on Padari sõnul võimalik, et müüma hakatakse riigivara, seda just riigile mittevajaliku vara osas. „Riik on oma varasid müünud ka varem, selles ei ole midagi uut. Kõigepealt tuleb aga analüüsida, millised on riigi muutuvad vajadused ja sellest lähtuvalt ka otsused teha,“ ütles Padar.
Seotud lood
Olukorras, kus riik kaalub iga krooni
kasutamist ja kus riigi võimalikust eelarvepuudujäägist märkimisväärse osa
moodustavad kohalike omavalitsuste kohustused, on Tallinna plaan hiiglaslikku
laenu võtta väga ärevusttekitav.
Eilsel valitsuskabineti nõupidamisel
leppis valitsus põhimõtteliselt kokku 2008. aasta riigieelarve kulude kokkuhoiu
3,1 miljardi krooni ulatuses. Tänase päeva jooksul täpsustatakse veel
ministeeriumidega kulukohti 100 miljoni krooni osas, teatas ministeerium.
Siseminister Jüri Pihl tegi ettepaneku müüa
riigieelarve tasakaalu viimiseks maha riigi kinnisvara kuni 200 miljoni krooni
eest.
Rahandusminister Ivari Padar ütles täna
riigikogu infotunnis, et ministeerium teeb järgmise aasta eelarvet
3,5-4protsendise majanduskasvuga arvestades, Eesti Pank ennustab järgmiseks
aastaks konservatiivsemalt 3protsendist majanduskasvu.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.