• OMX Baltic−0,44%269,3
  • OMX Riga−0,11%870,9
  • OMX Tallinn−0,36%1 729,5
  • OMX Vilnius−0,05%1 040,52
  • S&P 5000,02%5 985,38
  • DOW 300,11%43 958,19
  • Nasdaq −0,26%19 230,72
  • FTSE 1000,06%8 030,33
  • Nikkei 2250,1%38 761,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,96
  • OMX Baltic−0,44%269,3
  • OMX Riga−0,11%870,9
  • OMX Tallinn−0,36%1 729,5
  • OMX Vilnius−0,05%1 040,52
  • S&P 5000,02%5 985,38
  • DOW 300,11%43 958,19
  • Nasdaq −0,26%19 230,72
  • FTSE 1000,06%8 030,33
  • Nikkei 2250,1%38 761,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,96
  • 22.04.08, 11:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas tuleb maailmalõpp: geneetiliselt muundatud organismid

Inimene hävitab hoogsalt looduslikke liike, kuid üritab samal ajal hakkama saada ka uute loomisega. Geneetiliselt muundatud põllukultuuridel on palju eeliseid – nad on vastupidavamad putukamürkidele, taimekahjuritele ning annavad paremat saaki. Geneetiliselt muundatud mikroorganismid hoiavad meie tervist ning geeniteraapia pakub ahvatleva võimaluse parandada vigased lõigud genoomis.
See kõik on üldjoontes pigem positiivne, kuid nagu iga uue tehnoloogilise lahendusega, kaasneb ka biotehnoloogiaga üksjagu probleeme. Näiteks kardetakse, et ühtedesse organismidesse kasu saamise eesmärgil siirdatud geenid võivad levida ka teistesse organismidesse, kuhu neid sugugi ei soovitud, ning seal hoopis kahju teha.
Selline protsess võib toimuda näiteks taimedel, kus lähedaste liikide vaheliste hübriidide tekkimine polegi väga haruldane. Nii võivad põllukultuuridesse viidud taimekaitsevahendite resistentsuse geenid jõuda hoopis umbrohtudesse, pannes aluse vastupidavate superumbrohtude tekkele. Selliseid stsenaariume püütakse aga vältida näiteks puhvertsoonide loomisega geneetiliselt muundatud taimedega põldude ümber või geneetiliselt muundatud taimede muutmisega levimisvõimetuks.
Lisaks saavad geenide kandmisega ühest organismist teise hakkama viirused. Viirused sisenevad parasiitidena peremeesrakkudesse ning sisestavad oma genoomi peremehe genoomi. Seejärel lülitavad nad peremeesraku ümber tootma hoopis viirusele vajalikke valke. Hiljem lõigatakse paljundatud viiruse genoomijupid uuesti peremehe genoomist välja. See protsess pole aga kuigi täpne. Nii võib uut peremeest otsima siirduv viirusosake endaga kaasa viia ka jupi eelmise peremeesraku genoomist. Ka sellise mehhanismiga võivad muundatud geenid sattuda ühest organismist teise.
Geenide juhuslik levimine ühelt liigilt teise on tegelikult siiski suhteliselt ebatõenäoline. Hirmuäratavam on aga võimalus, et keegi võiks geenitehnoloogiat sihipäraselt kurjade eesmärkide saavutamiseks rakendada. Näiteks võiks mõni terroristide rühm valmis meisterdada kiiresti leviva mitme viiruse halbu omadusi kombineeriva superviiruse.
Paljud biotehnoloogiaga seotud ohtudest on meile veel tundmatud või halvasti teada. Nii on see tegelikult kõigi uute tehnoloogiatega, milles alul nähakse vaid suuri võimalusi. Selliseid ohte tuleb teadvustada ning nendega arvestada, kuid samas ei tohiks hirm uudse ees takistada arenemast tehnoloogial, mis võib aidata toita miljoneid näljahädalisi ning töötada välja ravimeid raskete haiguste vastu.
Alusta lugemist siit: Kuidas tuleb maailmalõpp: asteroidid
Loe edasi: Kuidas tuleb maailmalõpp: nanorobotid

Seotud lood

Uudised
  • 09.04.08, 12:48
Kuidas tuleb maailmalõpp: asteroidid
Inimene on Maad asustanud juba sadu tuhandeid kuni miljoneid aastaid, sõltuvalt sellest, millisest hetkest me oma esivanemaid inimesteks peame. Homo sapiens on olnud liigina äärmiselt edukas. Ta on asunud elama peaaegu kõikjale maismaale ning oma maitse ja vajaduste järgi ümber kujundanud suure osa maapinnast ning teeb vaikselt ettevalmistusi, et kunagi rajada kolooniad ka teistele taevakehadele. Raske on ette kujutada, et sellel kõigel võiks olla peagi lõpp.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.11.24, 07:00
Arvutipargi renditeenusega investeerib ettevõtja oma põhiärisse
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele