Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Savant
Internationali presidendi Chris Hartfieldi sõnul kiire raha jahtijad Baltikumi
enam ei investeeri, hinnas on pikemaajalised investeeringud.
„Tuleb uskuda, et asjad kestavad kauem, kui räägitakse. Minu jaoks on siin Eestis palju võimalusi investeeringuteks,“ märkis Hartfield Briti-Eesti Kaubanduskoja seminaril.
„Head on keskmise suurusega investeeringud. Need, kes tahavad teenida kiirelt raha, need siia enam ei investeeri. Pigem võiksid Baltikumi investeerida need, kes tahavad stabiilsemaid ja pikemaajalisemaid investeeringuid,“ märkis Hartfield.
„Elamuarendus on langustrendis. Kuid turg on olemas ja ka võimalused. Näiteks inimesed, kes on ostnud endale n-ö karpidesse korterid, on nüüd valmis edasi liikuma ning maatükke ja maju väljaspool kesklinna ostma,“ lausus Hartfield. Tema sõnul pole majanduses hetkel hullu midagi.
„Bulgaaria turg liigub näiteks kiiremini kui Rumeenia oma. Mina enam valitsust ja nende prognoose ei usu. Kas me Inglismaal usume valitsuse statistikat?“ seadis Hartfield valitsuste tehtava statistika küsimärgi alla.
Põneva riigina, kuhu investeerida ning kus asjad nüüd liikuma on hakanud, tõi Hartfield välja Gruusia. „Gruusia on huvitav maa, kuid neil on naabritega probleeme. Tbilisi on iseenesest kiiresti arenenud, seal on saadud plaanitavad investeeringud nüüd liikuma, asjad on hakanud edenema. Seniajani oli vaid palju läbirääkimisi, kuid inimesed raiskasid siiani tegelikult oma aega,“ märkis Hartfield.
Seotud lood
Saksa arhitekti Jens Wittfohti sõnul on
Tallinna konservatiivid rääkinud, et vanalinn tuleb hoida puutumatuna, see
tähendaks aga Eestile Rooma probleemi.
Kui teha projektsioon tulevikku ning
hinnata, on võimalik arvutada, milliselt hinnatasemelt jõuame ostujõu poolest
tagasi buumieelsesse olukorda, milline saab olla nn maksimaalne ja põhjendatud
hinnalangus.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman
ütles aripaev.ee-le, et esialgsetel andmetel lõpetasid kinnisvaratehingute
hinnad märtsikuus langemise, tehingute arv kasvas.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.