Õppejõu ja netiguru Linnar Viigi sõnul
oodatakse internetist järjest rohkem elamust.
„Internetis oodatakse järjest rohkem elamust kui seni. Internetiturunduselt ja kaubanduselt oodatakse elamuskaubandusega sarnaseid nõudmisi. Lase mulle maailma ägedamaid videoid, lase mul kaasa mängida, tantsi! Elamusele on kasutaja nõus lisaks rahale kulutama ka aega. Ning see elamus hoiabki teda teie küljes. Samas inforikkuse kasutamiseks on vaja järjest enam multimeediavahendeid,“ lausus Viik tänasel Äripäeva seminaril „Internetiturundus - kuidas eesmärkidele lahendused leida?“.
Ostujõud on Viigi sõnul turul olemas olnud ka varem, kuid murrang toimus aastal 2005. „Inglismaa näidete põhjal tuleb ka muu maailm järele,“ märkis Viik ning lisas, et Inglismaal on interneti teel ostnud näiteks 49% elanikkonnast ning viimase aasta jooksul on neti teel ostetud 600 miljardi krooni eest.
„Maailmas ringi kõndiva kliendi vajadusi on võimalik interneti teel kõige kiiremini rahuldada,“ lausus Viik ning lisas, et kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, kellega koostööd teha. „Kuidas mõjus kinnisvara kiire areng näiteks ehituskvaliteedile? Seega tuleb kindlasti valida, kellega koostööd teha,“ märkis ta.
„Me ei saa põhiettevõttes jääda elama ühte elu ja internetis teist elu. Ei saa nii, et muudame internetis keskkonda, toome uusi saite ja arendusi ning n-ö põhiettevõttes siis elame tavapärast elu. Ka põhiettevõttesse peaks siis uuendusi tooma,“ märkis Viik.
„Tahaksime olla ju need, kes sädelevad. Kui tänapäeval öeldakse, et ma kasutan internetti, siis pole ju enam reaktsioon "vau, kui vägev, et sul on tõesti püsiühendus?". Keda sa tänapäeval sellega ikka üllatad? Internetitegevusel on aga lapselikult elevile ajav efekt ka töötajate jaoks. Kui ütlete, et nüüd teeme ühe põneva internetikampaania, siis lähevad töötajad elevile. Mitte et paneme lehte kuulutuse,“ lausus Viik.
„Tahame internetiturunduses raha säästa ja teha odavamalt kui teistes kanalites,“ lausus Viik, vihjates nullturundusele, kus nihverdatakse rohkem otsingumootori kallal, panustatakse ajaveebidesse, kommunikatsiooni jms.
"Eestis on juhtivate hotellide internetimüük kogu müügist jõudnud kolmandikuni. Interneti kaudu toimub otsemüük – turism, lennukid, autorent, elektroonika. Asjad, mida on võimalik võrrelda ja kaaluda. Või asjad, mida on võrrelda analüüsida ja võrrelda ning mille kohta on netis palju analüüsivat infot," märkis Viik. Tema sõnul võiks internetimüük olla palju suurem.
„Noorte jaoks on näiteks see üllatus, et on olemas üks uks, millest tänaval sisse minnakse ja reis broneeritakse, milleks?“ küsis Viik, vihjates noorte internetiseeritumatele hoiakutele ning noorte arvates mõtetuna näivatele reisibüroodele.
„Vaadake silmapiiri taha rohkem. Tehke internetiturundusest kogu oma ettevõtte osa. See, mida me nimetame majanduslanguseks, on meie jaoks võimalus hoopis edasi liikuda,“ võttis Viik seminaril oma ettekande kokku.
Seotud lood
Aripaev.ee alustas artiklitesarja „Eesti
2018“, milles esitavad Eesti tuleviku kohta oma nägemuse valitud Eesti
arvamusliidrid.
Infotehnoloog Linnar Viigi sõnul näitab
internetis allkirjade andmine ja arutelude algatamine, et on toimumas murrang
osalusdemokraatia suunas.
Intervjuus aripaev.ee-le ütleb IT-visionäär
Linnar Viik, et elame ideede majanduses, mitte asjade majanduses ja rõhutab, et
innovatsioon peab olema iga ettevõtja igapäevaseks põhitegevuseks.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.