Inimesed võivad sõja bakteritega kaotada

Kansase ülikooli teadlane Lester A. Mitscher uuris põhjalikult inimese ja bakterite vahelise sõja ajalugu ning jõudis järeldusele, et ühel päeval võivad inimesed oma eelised bakterite ees kaotada. Tema sõnul on ravimiresistentsete mikroobide kontrolli alla saamiseks vaja välja töötada võimsamaid antibiootikume, kirjutas Science Daily.

“Antibiootikumid on eelkõige valikulised mürgid, mis tapavad baktereid, aga mitte meid,” selgitas Mitscher.

Oma artiklis „Koevolutsioon: inimene ja mikroobid” toob Mitscher välja antibiootikumide kasutamise kroonika 20. sajandil.

Esimesed nakkustevastased ravimid sulfoonamiidid jõudsid inimesteni 1930. aastatel. Penitsilliin – „esimene tõeline antibiootikum” – võeti laialdaselt kasutusele Teise maailmasõja ajal. Sellele järgnevate kümnendite jooksul töötati maailmas välja ning turustati kümneid olulisi antibiootikume.

“Neid nimetati imeravimiteks,” ütles Mitscher. „Kahjuks oli nende populaarsusel ka varjukülg. Tegemist oli suhteliselt ohutute ning tõhusate ravimitega, seega muututi nende kasutamisel hooletuks. See on põhjustanud resistentsusprobleemi, millega me tänapäeval kimpus oleme.”

Mikroobide resistentsus ravimitele on üha suurenev probleem, sest bakterid paljunevad ja evolutsioneeruvad väga kiiresti.

“Bakterid, kes antibiootikumide esimesele rünnakule vastu peavad, muutuvad nende vastu resistentseks,” ütles Mitscher. „Antibiootikumile tundlik osa bakteripopulatsioonist hukkub, kuid ellujääjad paljunevad kiiresti – ning nende järeltulijad on antibiootikumidele vähem tundlikud. Sellest tulenevalt on edaspidi haiguse ravimiseks vaja suuremas koguses antibiootikume ning pikemaajalist teraapiat, kuni lõpuks on bakterid antibiootikumi suhtes täiesti tundetud.”

Inimesed on antibiootikume liiga palju kasutanud näiteks põllumajanduses, mis muudab olukorra veelgi hullemaks.

“See võib tulla üllatusena, kuid peaaegu pooli toodetud antibiootikume kasutatakse loomakasvatuses,” ütles Mitscher. „Neid ei kasutata mitte loomade ravimiseks, vaid neid lisatakse väikeses koguses loomatoidule. Nii kasvavad loomad kiiremini ning jõuavad varem vajaliku suuruseni. Halb on aga see, et antibiootikumide selline kergekäeline kasutamine aitab veelgi kaasa resistentsusprobleemide süvenemisele. Kahjuks nakatuvad ka inimesed sellisel moel toidetud loomades arenenud resistentsete bakterite poolt põhjustatud haigustesse.”

Ravimiresistentsed bakterid on tänapäeva meditsiinis üha suurenev probleem. Viimasel ajal on palju kõneainet tekitanud nn superbakter, metatsiliiniresistente Staphylococcus aureus (MRSA).

“Resistentsus sai alguse haiglates ning levis kiiresti ühiskonnas. Nüüd on resistentsed bakterid kõikjal meie ümber,” ütles Mitscher. „See muidugi ei pruugi veel tähendada, et me kõik peagi suurtes piinades sureme. Siiski on tegemist olulise nähtusega, millele tuleb kindlasti tulevikus rohkem tähelepanu pöörata kui seda praeguseni on tehtud.”

Üheks lahenduseks oleks antibiootikumide ettevaatlikum kasutamine tööstuslikel, põllumajanduslikel ja meditsiinilistel eesmärkidel. Kui nakkuse ravimiseks on vaja antibiootikumi abi, peaks kasutama vaid kõige sobivamat antibiootikumi ja vaid hädavajaliku aja jooksul.

Mitscheri sõnul peaksid ravimifirmad arendama välja uusi antibiootikume, mis mitte ainult ei tapa baktereid, vaid takistavad neil ka muteerumast. Sellised uued ravimid oleksid isegi veel efektiivsemad, kui nad rakendaksid haiguste vastu tööle ka organismi enda immuunsüsteemi.

Kahjuks pole selliste ravimite väljatöötamist niipea loota ravimifirmade majanduslike huvide puudumise tõttu.

“Antibiootikumide uurimine on viimasel ajal soiku jäänud, sest järjest intensiivsemad uuringud on andnud järjest nigelamaid sissetulekuid,” ütles Mitscher. „Ravimifirmad on viimastel aastakümnetel majanduslikel põhjustel vähendanud investeeringuid antibiootikumide uurimisse.”