Kümme tuhat? Miljon? Kui palju baktereid elab Maal?

Eelmisel nädalal püüti Hispaanias mikrobioloogide konverentsil jõuda teatud konsensuseni ning korraldati mitteametlik küsitlus, millele vastas 24 mikrobioloogi, kirjutas New Scientist.

Kaks arvas, et maakeral leidub kümme kuni sada tuhat erinevat liiki baktereid, viis arvas, et see arv jääb vahemikku sada tuhat ja miljon, üheksa arvates võib erinevate bakteriliikide arv küündida kümne miljonini, kaheksa arvas, et see arv võib olla veelgi suurem.

Bostonis asuva Northeasterni ülikooli mikrobioloog Slava Epstein ütles samal nädalal Ameerika mikrobioloogide ühingu aastakogunemisel, et mikrobioloogid peaksid suutma olla selles küsimuses täpsemad.

Bakterite mitmekesisus oli üks kohtumise põhiteemasid, kuid kokkutulnud maailma tippeksperdid olid sunnitud tunnistama, et neil pole õrna aimugi, kui palju erinevat liiki baktereid meie planeedil elab.

Üks põhiküsimusi on, kuidas määrata, mis on bakteri puhul liik. Mikrobioloogid defineerivad liike geneetilise sarnasuse alusel. Üks võrdlusaluseid on võrrelda geene, mis kodeerivad raku ribosoomi 16S-järjestust, sest see areneb aeglaselt ning sobib seega molekulaarseks ribakoodiks, mille põhjal mikroobe eristada.

Epsteini hinnangul on baktereid umbes 70 000 liiki, pluss miinus mõni tuhat. Miks aga hinnangud nii suurel määral kõiguvad?

Asi on selles, et kui mikrobioloogid võtavad eesmärgiks leida uut liiki baktereid, siis neid ka leitakse. Mida rohkem otsitakse, seda rohkem ka leitakse.

Nende bakterite puhul, keda ei õnnestu leida, kasutab Epstein hinnangut, mis põhineb sellel, mitu korda esines kindlat 16S-järjestust ning seejärel tehakse hinnang, kui palju liike jäi avastamata.

Kui ta sama põhimõtet kasutades 1995.-2005. aastani kogutud andmeid töötles, siis üldistusele põhinev bakteriliikide arv kasvas iga aastaga järsult. Põhjuseks uued DNA sekveneerimistehnoloogiad, mis on uute liikide avastamist kiirendanud. Samuti on tehtud rohkem konkreetset tööd, et kaardistada konkreetsetes elukeskkondades elavate bakterite mitmekesisus. Näiteks Craig Venteri projekt, mille eesmärk oli uurida mikroobe maailmameredes.

Kuivõrd otsingud käivad väga erinevates keskkondades alates inimese kõhust kuni Sargasso mereni, siis tundub, et enam uute avastatavate liikide arv nii järsult ei kasva. Endiselt on avastamata kümneid tuhandeid mikroobiliike, kuid Epsteini sõnul on kätte jõudmas hetk, kus erinevad kohad, kus mikroobid elavad, on juba uuritud või saavad kohe uuritud. „Varem või hiljem on olemas proovid kõigist erinevatest elupaikadest sellel planeedil,“ ütles Epstein. Tema hinnangul võib see hetk saabuda juba üsna pea, mõne aasta pärast.

Lähtudes sellest, et uute mikroobide avastamine on aeglustunud, siis on Epsteini hinnangul planeedil maa ilmselt 120 000 – 150 000 liiki baktereid.

Miks üldse peaks olema oluline, kas baktereid on kümme tuhat või kümme miljonit?

Epsteini sõnul küsimus selles, kas on huvi leida uusi ravimeid ja ravimifirmadel see huvi kindlasti on, seega on oluline teada, mida Maal leidub. „Tegelikult ei ole ju võimalik õppida üht osa mikroobidest, kui pole teada, kui olulisel kohal on need üldpildis,“ lisas ta.