Sõerd: koera saba tuleks maha võtta ühe lõikega

Sõerd kordas numbreid lahates, et tõenäoliselt tuleb riigieelarve defitsiit suurem kui planeeritud 3,1 miljardit krooni. Varem on Sõerd tänavuseks eelarvedefitsiidiks nimetanud 5-6 miljardit krooni.

„Võrreldes eelmise aastaga on laekunud 10% rohkem raha ja kui inflatsiooni mitte arvestada, võrreldes Euroopa Liidu keskmise tasemega on see kasv hea. Kui eelarvepoliitika oleks olnud joone peal, oleks saanud üsna mõistliku eelarve,“ rääkis Sõerd.

Sõerd juhtis tähelepanu sellele, et möödunud aasta kolme kuuga laekus käibemaksu 24,7% riigieelarvesse planeeritust. Tänavu jõudis käibemaksu laekumine samale tasemele alles neljanda kuu lõpuks. Täpsemad andmed laekumiste kohta avaldab rahandusministeerium kuu keskpaigaks.

Sõerd ütles, et mullu oleks tulnud lisaeelarve ja baaskulude kasv ära jätta. Selle asemel võeti aga vastu ebarealistlik riigieelarve, kus kulud suurenesid 25%. Sõerdi sõnul põhjustasid just need tegurid riigi rahandusseisundi halvenemise.

„Nüüd on aga selle riigieelarve järgi juba neli kuud elatud,“ märkis Sõerd ja lisas, „mitte ainult maailmamajandus, USA eluasemeturg ega kohalikud omavalitsused pole praeguses olukorras süüdi. Selle põhjustasid ikkagi valitsuse möödalaskmised eelarvepoliitikas.“

Mida reaalsemaks ja võimalustele vastavamaks riigi kulutused kärbitakse, seda parem riigieelarvele tervikuna, leidis Sõerd. „Selge on, et riigi kulud ei vasta võimalustele. Selge, et lõige peab olema tehtud õiges suuruses ja õigel ajal ehk võimalikult kiiresti,“ rääkis ta koera saba raiumisest.

Sõerd lisas, et kui eelmisel aastal oleks kõik riigieelarvesse laekunud tulud ära kulutatud, olnuks täna olukord veel hullem. Tänases kontekstis oli eelarveülejääk õige eesmärk. „Noh, praegune valitsus peaks lisaeelarve vastu võtma ja kõigi teiste, nagu näiteks kohalike omavalitsuste, süüdistamise lõpetama,“ vastas endine rahandusminister küsimusele, mida valitsus praeguses seisus tegema peaks.

Sõerdi sõnul omavalitsuste tulubaas ja selles on süüdi valitus ise. Valitsus pole suurendanud tasandusfondi, ELi abirahade planeerimine viibib ning kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu osa jäeti muutmata.

Aripaev.ee küsis Sõerdilt, kas Andrus Ansip saab tema hinnangul piisavalt suure negatiivse lisaeelarvega hakkama ning lõpetab teiste süüdistamise. Sõerd vaikis tükk aega ja sõnas lõpuks: „Ta võiks saada hakkama. Kui eelmine valitsus sai (konservatiivse joone hoidmisega – toim) hakkama, miks siis praegune ei saaks.“

Sõerd nentis samas murelikult: „On märgata sellelt joonelt eemaldumist.“