Advokaadibüroo Raidla Lejins Norcous
vandeadvokaadi Arne Otsa sõnul kestavad laovarude kohtuvaidlused ilmselt veel
aastaid. Neli eilset riigikohtu määrust oli selles lõputuna tunduvas jadas vaid
üks vaheetapp.
"Riigikohtu määrus ei tähenda veel vaidluse lõplikku lahenemist," rääkis likvideerimisel Aiva Balticut kohtus esindav Ots aripaev.ee-le. Riigikohus lõpetas vaid menetluse selles vaidluses, kus põllumajandusministeerium üritas haldusakti parandades oma positsioone tugevdada.
Aiva Balticul jätkub halduskohtus vaidlus selle põllumajandusministeeriumi määruse üle, millega ametnikud ülekandevaru ja üleliigse laovaru proportsioone muutsid.
Vaidlus hakkab otsast peale
"Sisuliselt hakkab asi jälle otsast peale, kuid nüüd juba Riigikohtu määruses ja ühes varasemas asjas tehtud otsuses antud juhiseid arvestades," kommenteeris Ots.
Halduskohtus pooleli olevates vaidlustes taotles Eesti kohus Euroopa Kohtult eelotsuseid. Otsa sõnul märkis Riigikohus, et poolikutes kohtuasjades tuleb arvestada neid Euroopa Kohtu lahendeid, kus uued liikmesriigid vaidlustasid Euroopa Liidu õigust ja laovarusid käsitlevat Euroopa Komisjoni tegevust.
Suhkruvaru määramise peale esitas kaebuse ka Eesti. Vaidluste lahendamisel peab kohus seejuures jälgima, et üleliigse laovaru väljaselgitamisel koheldaks ettevõtteid võrdselt ja varu määramise kord oleks selge ning kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Ühtlasi tuleb kohtul vaagida, kas ametnikud tohivad laovaru tõendamist lükata ettevõtte õlule.
"Kõigis neis aspektides oli Eesti ettevõtjatel probleeme," ütles Ots.
"Riigikohus kritiseeris eilsetes lahendites ja ka juba oma 2006. aasta oktoobri otsuses erinevate Eesti riigiorganite vastuolulist, koordineerimatut, kiirustatud ja õigusselgusetust loovat ning ettevõtjaid koormavat tegevust," ütles Ots. "Sellesse kriitikasse peaks riik väga tõsiselt suhtuma."
Ots lisas, et ettevõtjatel on kindlasti mõtet vaidlusi jätkata. "Praeguses faasis on siiski vara vaidluste lõplikku perspektiivi hinnata. Palju sõltub siin Euroopa Kohtu tulevatest lahenditest, nagu ka Riigikohus osundas," märkis ta.
Laotrahvid ulatusid miljonitesse
Riigikohus lõpetas eile menetluse Svensky Kaubanduse, Maag Piimatööstuse, Aiva Balticu ja Altromax Grupi kaebustes põllumajandusministeeriumi ja maksuameti otsustele.
Põllumajandusministeeriumi hinnangul oli Svensky Kaubanduse laos Euroopa Liiduga liitumise hetkel liiast üle 19 tonni juustu ning 31,5 tonni margariini, mille eest tahtis maksuamet saada üle poole miljoni krooni.
Jäätisetootmist planeerinud Maag Piimatööstuse laos seisis ELiga liitumise hetkel 97,5 tonni suhkrut ja sahharoosi, mille eest maksuamet küsis üle 800 000 krooni.
Aiva Balticule arvestas põllumajandusministeerium pisut üle 435 tonni üleliigset piima- ja rõõsa koore pulbrit ning 1 619 tonni üleliigset võid, mille eest tulnuks maksta rohkem kui 56 miljonit krooni.
Laevade agenteerimisega tegeleva Altromax Grupi laost said ametnikud kätte 14 162 tonni suhkrut, mille eest määrasid nad 123,5 miljoni kroonise laotrahvi.
Seotud lood
Euroopa kohus otsustas, et Eesti on
ettevõtjatelt üleliigsete laovarude eest enam kui 400 miljonit krooni nõudes
käitunud õigesti, teatas põllumajandusministeerium.
Täna arutas valitsus Oliver Kruuda kaebust halduskohtule, milles ta nõuab üleliigse laovaru tasu hüvitamist.
Riigikohus lõpetas täna nelja laovarude
tasuga seotud kohtuasja menetluse. Kohus leidis, et põllumajandusministeerium on
eksitanud ettevõtjaid, muutes pidevalt käskkirju üleliigsete laovarude määramise
kohta.
Põllumajandusministeeriumi
kaubanduspoliitika asekantsler Andres Oopkaup ütles aripaev.ee-le, et tema
hinnangul arvestasid tulusat äri ajanud ettevõtjad laotrahvi riskiga.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.