Noored valivad tänapäeval töö palganumbri
järgi ning pärast ülikooli lõpetamist küsitakse 20 000 krooni kätte.
Nõo Gümnaasiumi abiturient Anna Bõstrova on kindel, et võib pärast kooli lõpetamist küsida täiskohaga töö eest 10 000 krooni suurust palka, kirjutab uus tudengiajakiri Tudengiekspress. “Aga pärast kõrghariduse omandamist soovin saada tunduvalt kõrgemat tasu: 20 000 krooni ringis algusperioodil,” on Anna oma võimetes kindel.
Enamikus valdkondades on tänapäeval spetsialistide nappus. Noored valivad töökoha kõrgema palganumbri järgi. Andekate noorte seas moodi tulnud trendialad tõstavad konkurentsi ja vähendavad selle eeliseid.
Seotud lood
Ajal, kui ülikoolidesse sisseastumine on
jõudmas lõppfaasi, võib juba aimata üldpilti noorte valikutest. Vaatamata
märgatavale huvikasvule reaalainete vastu on noorte lemmikvalikute seas siiski
riigi-, majandus- ja õigusteadus.
Eesti Noorsootöö Keskuse töökasvatuse
peaekspert Aivo Tamme sõnul on noori lihtne meelitada "mustalt" tööd tegema,
ometigi peaksid nad tema sõnul seda vältima ning eelistama tööd teha
seaduslikult, näiteks malevas.
Berliinis asuva Trendence instituudi värske
uuring Euroopa noorte majanduskoolide lõpetajate palgaootustest ja
ihaldatuimaist töökohtadest näitab, et kõige suuremad palganõudmised on noortel
taanlastel.
Sotsiaalministeeriumi uuringu kohaselt
kipuvad kõige rohkem välismaale tööle noored vanuses 15-24 aastat, just
need, kelle õlgadele peaks 5-10 aasta pärast toetuma Eesti majandus.
Kuidas töötab Tehnopoli tehisarukiirendi, millist tuge idufirmad sealt saavad ja millised ettevõtted on oodatud osalema, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.