Ajal, kui ülikoolidesse sisseastumine on
jõudmas lõppfaasi, võib juba aimata üldpilti noorte valikutest. Vaatamata
märgatavale huvikasvule reaalainete vastu on noorte lemmikvalikute seas siiski
riigi-, majandus- ja õigusteadus.
Keskkoolilõpetajate huvi humanitaarainete ja n-ö pehmema kõrghariduse vastu ei ole Euroopas erandlik. Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua sõnul on madal huvi reaalainete vastu üle-euroopaline nähtus ning Eesti ei ole siin erand, kirjutas postimees.ee.
Vaatamata mitmekordsele huvikasvule reaalainete vastu, millest ilmekaim näide Tartu Ülikooli loodusteaduskonnas õppidasoovijate neljakordistumine, saavad ülikoolid endiselt rohkem sisseastumisavaldusi humanitaarerialadele.
Viimase paari aasta jooksul on vajadus reaalajude järele leidnud elavat kajastust ning jõudnud keskkooliõpilasteni nii eri väljaannete kui ka reaalainete pedagoogide kaudu.
Seotud lood
Sotsiaalministeeriumi uuringu kohaselt
kipuvad kõige rohkem välismaale tööle noored vanuses 15-24 aastat, just
need, kelle õlgadele peaks 5-10 aasta pärast toetuma Eesti majandus.
Noored valivad tänapäeval töö palganumbri
järgi ning pärast ülikooli lõpetamist küsitakse 20 000 krooni kätte.
Ajal, kui ettevõtjad laienemise asemel
tegevust kärbivad, läheb tööle saamine raskemaks ka lähiajal lõpetavatel
tudengitel, kel töökogemust ette näidata pole.
Rahvusvahelise veebipõhise maaklerfirma Freedom24 analüütikud on välja selgitanud kümme ettevõtet, mille börsile minek (IPO) saab olema alanud aastal finantsmaastiku keskmes. Nende seas on nii tehisintellekti uuendajaid, digitaalse turvalisuse liidreid kui ka kiirmoehiiglasi, lisaks ettevõtteid, mis püüavad positsioneerida ennast mõnedes võtmekategooriates ja meelitada ligi kõige tähelepanelikumaid investoreid.