Ajal, kui ülikoolidesse sisseastumine on
jõudmas lõppfaasi, võib juba aimata üldpilti noorte valikutest. Vaatamata
märgatavale huvikasvule reaalainete vastu on noorte lemmikvalikute seas siiski
riigi-, majandus- ja õigusteadus.
Keskkoolilõpetajate huvi humanitaarainete ja n-ö pehmema kõrghariduse vastu ei ole Euroopas erandlik. Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua sõnul on madal huvi reaalainete vastu üle-euroopaline nähtus ning Eesti ei ole siin erand, kirjutas postimees.ee.
Vaatamata mitmekordsele huvikasvule reaalainete vastu, millest ilmekaim näide Tartu Ülikooli loodusteaduskonnas õppidasoovijate neljakordistumine, saavad ülikoolid endiselt rohkem sisseastumisavaldusi humanitaarerialadele.
Viimase paari aasta jooksul on vajadus reaalajude järele leidnud elavat kajastust ning jõudnud keskkooliõpilasteni nii eri väljaannete kui ka reaalainete pedagoogide kaudu.
Seotud lood
Sotsiaalministeeriumi uuringu kohaselt
kipuvad kõige rohkem välismaale tööle noored vanuses 15-24 aastat, just
need, kelle õlgadele peaks 5-10 aasta pärast toetuma Eesti majandus.
Noored valivad tänapäeval töö palganumbri
järgi ning pärast ülikooli lõpetamist küsitakse 20 000 krooni kätte.
Ajal, kui ettevõtjad laienemise asemel
tegevust kärbivad, läheb tööle saamine raskemaks ka lähiajal lõpetavatel
tudengitel, kel töökogemust ette näidata pole.
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.