Nordea tegevjuht Christian Clausen usub, et
Eesti võib maanduda raskemalt kui pank varem oleks osanud arvata.
Samas ei prognoosi Nordea Balti riikides suuremaid laenukahjusid, uute laenude kasv aga jääb aasta lõpus ilmselt alla 30% tasemele, vahendas Clauseni sõnu Rootsi uudisteagentuur Direkt.
„Meil ei ole tegelikult laenukahjumeid ja hilinenud makseid on väga vähe. Toimub teatud kasv, kuid me ei näe tulevikus suuremaid kahjumeid, isegi kui raske maandumise risk on olemas,“ ütles Clausen.
Eesti 1. kvartali majanduskasvu numbrit kommenteerides sõnas pangajuht, et olukord näeb välja raskema maandumise moodi, kui veel pool aastat või kvartal tagasi oleks võinud arvata. „See meie nägemust aga ei muuda. Me näeme, et pidurdumine toimub ja tervitame seda. Meie hinnangul on oluline, et see toimub, kuid see, milliseks langus osutub, sõltub ümberpöörde viisist, kas see on V- või U-kujuline. Erinevus ei ole ilmselt väga suur ja usun, et praegu on olukorrale võib-olla veidi üle reageeritud,“ rääkis Clausen.
Möödunud aastal reserveeris pank potentsiaalseteks kahjudeks, eriti just kinnisvarasektoris, 80 miljonit eurot.
Praegu jätkab Nordea Balti riikides oma organisatsiooni ülesehitamist esialgsete plaanide kohaselt, ei aeglasemalt ega kiiremini.
Esimeses kvartalis kasvas Nordea uute laenude maht regioonis aastatagusega võrreldes 32%. Mullu samal ajal oli kasv 60%. „Praegu püsime umbes 30% kasvu taktis ja ülejäänud aasta jooksul jääb kasv ilmselt väiksemaks,“ ütles ta.
Nordea andis 1. kvartalis Balti riikides uusi laene välja 5,9 miljardi euro jagu, panga kogu laenumaht on 254 miljardit eurot.
Seotud lood
Rahvusvahelise valuutafondi IMF Euroopa regiooni
värskes majanduste ülevaates "Riskide ümberhindamine" seisab, et risk raskeks
maandumiseks on kasvanud.
Eesti majandus tüürib „raske maandumise“
poole ning ka Lätis ja Leedus on majanduskasv aeglustunud oodatust enam.
Kommenteerides Eesti esimese kvartali
0,4%st majanduskasvu, märkis Danske Banki analüütik Lars Christensen, et Eesti
majanduses on tõeks saanud „raske maandumise“ stsenaarium.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.