EAS: toetame ambitsioonikad ekspordiprojekte

„Eestil on viimastel aastatael väga hästi läinud. Ostujõud on kasvanud, kuid see on nüüd järsult pidurdunud. See kasv ise ei taastu,“ ütles Pralla.

EASi divisjonijuhi sõnul on Eesti aastaid olnud tuntud kui madala tööjõukuluga riik, kuid Aasiaga võrreldes on meie palgad 2-4 korda suuremad. „Ära on kukkunud siseturg, ka välisturg on halvas seisus. Majandus ise paremaks ei lähe, vaja on olulist muudatust. Tootlikkuse tase on madal. Eesti firmade investeeringud põhivarasse töötajate kohta on väikesed, iirlased näiteks investeerivad 6 korda rohkem. Kui pole häid tööriistu, on raske midagi teha,“ võttis ta olukorra kokku.

„Eesti tööstuse struktuuris on suur osa tööjõumahukatel sektoritel, tööjõukulud on kasvanud. Eksport on madala lisandusväärtusega, mitte lõpptarbekaup,“ lisas Pralla. „Finantseerime selliseid projekte, mis seda muuta võiks. Et Eesti firmad oleksid välisturgudel konkurentsivõimelisemad. Projekti potentsiaali mõõdame läbi loodud lisandväärtuse. Toetame projekte, mis on ambitsioonikad,“ tutvustas ta EASi visiooni olukorda muuta.

Erilise tähelepanu all on uute kiire kasvupotentsiaaliga ettevõtete toetamine. „Mida rohkem on firmasid, seda rohkem on häid ettevõtteid ja suure lisandväärtusega tooteid, selliseid ekspordile suunatud tooteid,“ tutvustas Pralla EASi filosoofiat.

EASi tegevuse fookus on aidata ettevõttel paremini rahvusvahelises konkurentsis hakkama saada, tõstes töötaja kohta tekkinud lisandväärtust. Seetõttu toetatakse rohkem jätkusuutlikke ja kiiresti kasvavaid ettevõtteid, ettevõtete tootearendust ja eksporti. „Jätke see meelde. Otsime just neid asju, kui neid ei leia, siis tõenäoliselt toetust ei saa. Kui on, siis meil on paljust rääkida,“ lisas Pralla.

EAS toetab tänavau ettevõtete juhtide pädevuse tõstmist, teadmiste ja oskuste arendamist. „Toetatakse tööga vajalikku koolitust ja nõustamist ehk kui on vaja, antakse toetust turu-uuringutest kuni tööohutuseni,“ lisas ta. Eelistatakse pikaajalisi ja mahukaid projekte. Kokku toetakse 385 miljoni krooni eest, taotlusi saab esitada alates jaanipäevast.

Pralla sõnul on kaks korda kasvanud ettevõtete investeeringud põhivarasse. „Selle rikub ära see, et pool on investeeringud kinnisvarasse. Seetõttu on tulemas programm, millega toetatakse investeeringuid tootmisseadmetesse. See on absoluutselt uus programm, midagi sellist Eestis pole varem tehtud. Sihtgrupp on need, kes on oma valdkonnas tegutsenud 2 aastat, päris uue äri alustamist ei toeta. Sellise asja järele on suur nõudlus,“ tutvustas ta EASi kavasid Eesti majandust turgutada.

Rahalist ülempiiri pole, väikeettevõtteid toetatakse umbes 40% ulatuses investeeringust, suuri 20% ulatuses. Programmi maht on umbes 700 miljonit, taotlusprojekti minimaalne maht aga miljon krooni.

"Et saada uusi tooteid-teenuseid jne, oleme loonud kaks programmi,“ tutvustas Pralla.

Teadus- ja arendusprojektide toetamine. Kuigi Pralla sõnul paljudes firmades valges kitlis teadureid ei ole, siis tootearendus ikka toimub. „Rakendusuuringuid toetame summas kuni 30 miljonit krooni. Loodan, et see annab signaali, et otsime ambitsioonikaid plaane,“ sõnas Pralla. See on ühele firmale ühe toote välja arendamiseks.

Programmi maht on 1,4 miljardit krooni. Seni on toetatud näiteks Helluse jogurtite bakteri väljatöötamist ja NeoQi energiakookoneid.

EASi suurim programm on tehnoloogiaarenduskeskuste aitamine. Arenduskeskused on firmade ühised keskused, mis teevad koos tootearenduseks vajalikku uurimustööd. Praegu on Eestis 5 sellist keskust, mille tegevuses osaleb 30 ettevõtet. Programmi maht on miljard krooni.

Viimaseks tutvustas Pralla ka EASi eksporditoetusi. „Hea on, et eksport kasvab ja eksportööre on palju - 600-700. Halb on see, et importi on rohkem ja et 100 eksportööri annavad poole kogu väljamineva kauba mahust,“ seletas ta.

EAS üritab turgutada Eesti ettevõtte toodete turundamist välismaal. Programmi maht on 420 miljonit krooni.