Konsultant: enne euroraha taotlust mõtle välja, mida tahad

Maripuu sõnul on õnneks on taandumas see, et taotletakse euroraha ja unustatakse ettevõtte üldine eesmärk üldse ära.

Ta tõi näited, et neile tulevad kliendid, kes ütlevad, et tahavad euroraha, kuid neil ei ole aimugi, milleks. „Ettevõtte seisukohast ei ole hea võtta raha selle järgi, mida antakse ja unustatakse ettevõtte vajadused,“ selgitas ta.

Teise näitena tõi ta levinud soovi teha turismitalu, kuid koha omanikul puhtub tihti tervikik visioon ja soov teha äriplaan. „Tahetakse lihtsalt raha, naaber ju sai,“ lisas ta. „Ei taha öelda, et turismtalu tegemine või võimaluste uurimine on halvad, kuid märksõna on teadlikkus. Peaks saama aru, millised on need kohad, kuhu kõigepealt panustada,“ selgitas ta.

„Ettevõttel on pikaajalised eesmärgid ja nende saavutamise teed läbi mõtlemata. Me ei hakka ju maja ehitades esimese asjana tööriistakuurist haamrit haarama. Millegi pärast eurorahaga on nii. Otsused on pealiskaudsed, optimeeritakse üksiktegevusi,“ kirjeldas konsultant olukorda.

„Mida teha soovitan. Ettevõte võiks vaadata suurt pilti, strateegiat. Kui rääkida strateegiast, tundub see ettevõtetele kauge ja pikk asi, mille kallal on palju vaja tööd teha. Kuid see on just see, mida saab teha, see ei ole müstika. Kõige hullem, mis juht teha võib, on võtta maatriks ja silmaklapid peas seda järgida. Soovitan, defineeri, mis on sinu äri, kes on klient, mida pakud. Teine samm on veel lihtsam, vaadata, milline on hetke olukord on. Kolmas on lüüa vai maha, et tahan viie aasta pärast olla selline. Siis on suur töö tehtud. Sealt tulevad tegevuskavad, kes mida millal teeb, see ongi ettevõtte strateegia,“ andis ta tasuta nõu.

Autor: Mariliis Pinn, Agnes Ojala