Copenhagen Post kirjutas, et Taani saab
hästi hakkama välisinvestorite ligitõmbamisega, kuid riigil on probleeme
nende hoidmisega.
Organisatsioon Investeeri Taani, mis on osa Taani välisministeeriumi kaubandusnõukojast, tegeleb lobby-tööga, mis peaks aitama välisfirmasid paigale jääda.
Uue järelhoolduse After-Care strateegia on kaubandusnõukogu esimehe Henning Dyremose’i sõnul tark tegu, kuna see teenindab välisettevõtteid ja aitab neil luua pikaajalisi suheteid, mis omakorda hoiab firmad riigis.
Taani valitsus lubas neljaks aastaks 37 miljonit Taani krooni ehk ca 77 miljonit Eesti krooni, et riiki ülemaailmselt reklaamida.
Järelhooldusstrateegia pakub ettevõtetele nõuandeid kuidas ehitada üles suhteid Taani ettevõtjatega, praktilist abi ja strateegilisi nõustamisteenuseid, et välisfirmad saaksid oma tegevust Taanis laiendada.
Seotud lood
ELi riikidest on kõrgeimad tööjõukulud
Taanis ja Rootsis, selgub Saksa konjunktuuriinstituudi IMK ülevaatest, mille
aluseks on Eurostati 2006. a statistika.
Taani vaeste tulevik on helge, kui neil on
pürgimust saada iseenda tööandjaks. Sotsiaalarengu organisatsioon SUS annab
kodututele võimaluse väikelaenuga oma ettevõte rajada.
Alates aasta algusest on Taanis võimalik
võtta laenu 50-, 100- või 200aastase tagasimakse tähtajaga.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.