1971. aastal saatis programmeerija Samuel
Raymond Tomlinson ühest ARPAnetiga (interneti eelkäija) ühendatud arvutist teise
maailma esimese elektroonilise kirja.
Tegemist oli esimese korraga, kus elektrooniline sõnum saadeti ühest arvutist teise. Kirjasaatmiskatsetusi oli tehtud juba enne, kuis siis kasutasid saatja ja saaja sama arvutit.
Tomlinson võttis kirja saatmiseks kasutusele ka märgi @. Esimene saadetud kiri ei ole säilinud, kuid Tomlinsoni sõnul oli selle sisu tähtsusetu, midagi stiilis QWERTYUIOP. Seda märkust on mõnikord ka valesti tõlgendatud, nagu see olekski olnud esimese kirja sisu.
Huvitaval kombel ongi suure osa e-kirjade sisu ka tänapäeval sama sisukas kui esimene saadetud kiri. E-kirjade saatmine ei maksa raha, mis on iseenesest haruldane ja tänuväärne asi, arvestades, kuivõrd rahaahnes maailmas me elame. Paraku kaasneb sellega aga tohutus koguses mõttetut rämpsu, mida Tomlinson ise ilmselt ette näha ei osanud.
Ka oma avastuse tähtsust ei suutnud tema ja ta kolleegid kohe aduda. Kui Tomlinson näitas seda kolleegile, ütles see: „Ära sellest parem kellegile räägi. Me peaksime praegu hoopis oluliste asjade kallal töötama.“
Seotud lood
37-aastat pärast esimese e-maili saatmist
tunnistab selle leiutaja, et ei kujutanud ette, kuidas e-mailist saab
kunagi kurjategijate tööriist.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.