Veemajandusele lõviosa eurokukrust

Veemajanduse ja jäätmekäitluse arendamiseks on eraldatud üle üheksa miljardi krooni. Sellest läheb veemajandusse 6,4 miljardit ja jäätmekäitlusesse 2,8 miljardit krooni.

Praegu saab Eestis ühisveevärgi vett umbes 78 protsendil elanikkonnast. 2013. aasta lõpuks on eesmärk jõuda 90 protsendini. Ühisveevärgi vesi peab olema tagatud kõigile üle 50 elanikuga asulate elanikele ning vastama nõuetele.

Reovesi tuleb vastavalt direktiivile kokku koguda üle 2000 inimesega reoveekogumisaladel. Eestis elab sellistes piirkondades kokku üle 930 tuhande inimese ehk 70% rahvastikust. Kanalisatsiooniühendus on praegu keskmiselt 89 protsendil elanikest ning keskkonnaministeerium plaanib 2010. aasta lõpuks seda arvu suurendada 95 protsendini. Reovee kogumiseks on ühiskanalisatsiooni asemel nimetatud viie protsendiga hõlmatud piirkondades otstarbekam korraldada reovee kokkukogumine kogumiskaevude abil.

Tänavu märtsis kinnitati veemajanduse infrastruktuuri arendamise ja nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemise määrused. Veemajanduse infrastruktuuri arendamise meetme esimese taotlusvooru on Keskkonnainvesteeringute Keskus juba välja kuulutanud ning taotlusi oodatakse 5. augustiks 2008. Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemise meetme taotlusvoor kuulutatakse välja kolme kuu jooksul pärast meetmemääruse kinnitamist. Esimesi taotlusi veeprojektidele on võimalik keskkonnaministeeriumile esitada 5. augustiks. Ministeeriumi esindaja ütles, et potentsiaalsed taotlejad alles koostavad taotlusi.

Praegu lõpetatakse ka veel perioodi 2004-2006 raames käimasolevaid projekte, näiteks Paide veemajandusprojekti, mille eelmise perioodi rahastamine lõpeb aasta lõpus. Tänaseks on Euroopa Regionaalarengu Fondi keskkonnameetmetele kolmeks aastaks eraldatud vahenditest välja makstud 88 protsendi ulatuses. Seega loodetakse aasta lõpuks vahendid maksimaalselt ära kasutada.

Veemajanduse projektidele planeeriti 2000-2006 programmiperioodil 3,7 miljardit krooni, millest umbkaudu 75 protsenti moodustab välisabi. Seda raha saab välja maksta 2010. aasta lõpuni ning keskkonnaministeeriumi teatel on kogu raha planeeritud ka välja maksmiseks. Ühtekuuluvusfondi projektide lõpetamisega on aega 2010. aasta lõpuni ja kava kohaselt peaks eraldatud toetusraha kasutatud saama. Selle perioodi raames enam uusi suurprojekte ei alustata, vaid lõpetatakse juba varem alustatuid.

Jäätmekäitlusprojektidele on Ühtekuuluvusfondist välja makstud 267 miljonit krooni, perioodil 2000-2006 eraldati valdkonnale kokku ligikaudu 500 miljonit krooni, millest keskmiselt 74 protsenti moodustab välisabi. Seda raha on võimalik kasutada 2010. aasta lõpuni.