II pensionisammas jätab inimesed külmaks

Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juhi Andre Nõmme sõnul jälgivad teise pensionisambaga liitunud elanikud, kui palju on fondi raha laekunud, mitte aga fondi tootlust.

„Ilmselt tuleneb see suuresti asjaolust, et teine pensionisammas on kohustusliku iseloomuga,“ põhjendas Nõmm, elanike kesist huvi teise pensionisamba suhtes.

„Finantsinspektsiooni hinnangul on suurim probleem selles, et riik on ühelt poolt teinud pensionifondiga liitumise kohustuslikuks, kuid ei ole samal ajal teiselt poolt süsteemselt investeerinud inimeste finantsalase kirjaoskuse tõstmisesse. Kuigi fondiga liitumine on kohustuslik, jäävad liitunud inimestele valikuvõimalused,“ rääkis mees.

Nõmme sõnul on pakutavaid pensionifonde, millest inimene peab valima ühe, kuhu ta pensionisääste koguma hakkab, päris palju. Pärast fondiga liitumist jääb inimesele õigus ja võimalus hiljem pensionifondi vahetada, kui mõni teine fond peaks pakkuma näiteks oluliselt paremat tootlust. Pensionifondi on uuringute järgi vahetanud 11% II sambaga liitunutest.

Divisjoni juhi sõnul on finantsinspektsioon asunud finantskirjaoskuse tõstmisega aktiivselt tegelema ning loonud sellel eesmärgil asjakohase portaali. Kust võib lihtsas keeles leida informatsiooni finantsteenuste ja nende valimise kohta.

Küsimusele, kas pensionifondid on kohustatud oma kliente pensionifondi seisust teatama, vastas Nõmm, et kuna pensionifondi näol on tegu kollektiivse investeerimisskeemiga on mõeldamatu, et pensionifondi valitseja iga osakuomanikuga personaalselt suhtleks.

„Pensionifond on sisuliselt investeerimisfond, mis tähendab seda, et see on kollektiivne investeerimisskeem,“ seletas Nõmm. „Siin ei saa eeldada ja see ei ole ka võimalik, et pensionifondi valitseja suhtleks iga osakuomanikuga personaalselt. Informatsiooni esitatakse keskselt. See, kuidas seda tehakse, on reguleeritud investeerimisfondide seaduses ja ka osakuomanikule kättesaadavas pensionifondi prospektis,“ rääkis mees.

Divisjoni juhi sõnul on Eesti pensionisüsteem väga läbipaistev ning informatsiooni kättesaadavusega probleemi olla ei tohiks.

„Pensionifondide investeeringute tootluse kohta on informatsioon kättesaadav igapäevaselt. Detailne investeeringute aruanne tuleb avalikustada iga poolaasta lõpul. Selline avaldamise sagedus vastab täielikult rahvusvahelisele tavale,“ selgitas Nõmm, lisades, et ka riik on loonud keskse infosüsteemi, kust asjakohast infot leiab.

Nõmme sõnul ei kanna pensionisüsteem ei panga ega fondivalitseja maksejõuetuse riski. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et pensionifondi varad on lahutatud panga või fondivalitseja varadest. Panga või fondivalitseja pankroti korral ei ole pensionifondi varad kuidagi ohus.

Küll on aga süsteem avatud investeerimisriskile. Näiteks kui investeeritud on reeglite kohaselt, aga investeeringud toodavad negatiivset tootlust, siis riik ei garanteeri positiivset tootlust. Kuna investeeringute tootlus ei ole garanteeritud, siis ei ole vaja ka täiendavaid garantiisüsteeme. Küll tagab riik selle, et kui fondivalitseja rikub investeerimispiiranguid ja toob seeläbi osakuomanikule kahju, siis rakenduvad erinevad riiklikud tagatisskeemid. Selleks on Tagatisfondi juurde loodud pensionikaitse osafond.