Kui rahandusministeeriumi soov teha ringi
kogumispensionisüsteemi pärimise põhimõtted peaks pälvima riigikogu heakskiidu,
ei tohi teise samba osakuid pärinud inimesed enam oma pärandit kohe rahas välja
võtta.
Umbes 350 000 kohustusliku kogumispensioniga liitunut ja nende sugulasi ootavad uue seaduseelnõu kohaselt kitsendused, mis tähendab, et pärijad saavad kohustusliku pensionifondi osakud kätte alles vanaduspensioniikka jõudes, kirjutas Postimees.
Teatud eelise annab eelnõu vabatahtlikult teise pensionisambaga liitunute lähedastele, kellele jääb õigus taotleda pärast pärandaja surma aasta jooksul üht kolmandikku osakute summast, ülejäänud saavad nad taotleda end pensionikontole.
SEB panga elu- ja pensionikindlustuse juht Indrek Holst pidas eelnõus olevaid ettepanekuid sammuks õiges suunas, kuna need muudavad sihipärasemaks pensioniraha kasutamise. «Pärijatele tähendab seadusemuudatus, et nad peavad ise aktiivselt pensioniks säästma, aga neil on selleks ka aega. Tulevasele pensionärile tähendab see aga seda, et tema pension on suurem,» kinnitas ta.
Seotud lood
2009. aastal tekib rohkem kui 9000
pensionäril õigus saada raha pensioni teisest sambast.
Turu-uuringute poolt eelmisel aastal läbi
viidud uuringust selgus, et ligi 60% teise pensionisambaga liitunud elanikest ei
tunne aktiivset huvi oma pensionivara vastu.
Täna ajakirjanduses levinud info põhjalt
võib jääda ekslik mulje nagu plaaniks riik kogumispensionide seaduse eelnõuga
võtta ära mingi osa inimeste II pensionisambasse kogutud raha või ei oleks nõus
seda välja maksma, teatas rahandusministeerium.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.