KredEx’i eluasemedivisjoni juht Mirja Adler
rääkis täna toimuval III Läänemeremaade energiadialoogil, et maja renoveerides
langevad soojusenergile tehtavad kulutused 30% võrra.
Projekti käigus renoveeriti 6,3 miljoni Eesti krooni eest Paldiski mnt 117 tüüpiline 5-kordne paneelmaja ja selle tulemusena vähenes hoone soojustarbimine 30%. Renoveerimise käigus soojustati hoone katus, soojustati kogu maja fassaad, vahetati aknad ja klaasiti rõdud, ühtlasi viidi küttesüsteem ühetorusüsteemilt üle kahetorusüsteemile.
Praegu veel projekt kestab ja renoveerimise tulemusi jälgitakse lähima 10 aasta jooksul.
Konverentsil oma ettekandega esinenud riigikogu liige ja erakonna Eestimaa Rohelised juht Marek Strandberg kiitis soojusenergia kokkuhoiu eesmärgil läbi viidud projekti ning lisas, et ootab juba ammu, millal jõuab Eesti nn suure maastikuauto faasist väikeste energiasäästlike sõidukite faasi.
Ka näitas ta ilmekat graafikut, kust võis lugeda, et energiakulu Balti riikides on kordades suurem teistest Euroopa Liidu riikidest. Andmed olid kogutud 2002. aasta seisuga, kuid Strandberg ütles, et vahe EL riikidega on ikka veel märkimisväärselt suur.
Seotud lood
Friedrich Eberti Fondi esindaja Dr. Elmar
Römpczkyk ütles oma ettekandes III Läänemeremaade Energiadialoogi konverentsil,
et nii nagu Eesti ja ka paljud teised, ei
keskenduta energiatarbimise vähendamisele, selle asemel püütakse üha
kasvavaid vajadusi rahuldada.
Praegu valdavas osas ise oma
energiavajadusi rahuldav Eesti võib viie-kuue aasta pärast silmitsi olla
energiakriisiga, sest tootmisvõimsust ei pruugi jätkuda ja elektriimpordi
võimalused on samuti ebamäärased.
Vendade Arti ja Viljar Arakase
osalusega OÜ Küttemaailma avamisel pandi rõhku energia säästlikumale
tarbimisele. Viljar Arakas märkis aripaev.ee-le, et nende äri panustab
nafta hinna tõusule ja küttehindade kallinemisele.
Helsingi on energiatarbimise vähendamise
eesmärgil asunud võitlusesse valglinnastumise vastu, tuues üha enam inimesi
elama kesklinna, rääkis III Läänemeremaade Energiadialoogil Gordon Douglas
Helsingi linnaplaneerimise osakonnast.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.