• OMX Baltic0,01%295
  • OMX Riga0,16%894,43
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,88
  • OMX Vilnius0,11%1 142,05
  • S&P 500−2,7%5 614,56
  • DOW 30−2,08%41 911,71
  • Nasdaq −4%17 468,32
  • FTSE 100−0,92%8 600,22
  • Nikkei 2250,38%37 028,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%94,94
  • OMX Baltic0,01%295
  • OMX Riga0,16%894,43
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,88
  • OMX Vilnius0,11%1 142,05
  • S&P 500−2,7%5 614,56
  • DOW 30−2,08%41 911,71
  • Nasdaq −4%17 468,32
  • FTSE 100−0,92%8 600,22
  • Nikkei 2250,38%37 028,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%94,94
  • 01.06.08, 00:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Gazprom on ühendanud jõud oligarhidega BP Vene ühisfirma ülevõtmiseks

Briti naftafirma lükkas eile tagasi Vene osanike nõudmise ühisfirma TNK-BP juhi väljavahetamiseks, süvendades pinget ettevõtte ümber, mida Venemaa riigi kontrollitud firmad üritavad üle võtta.
TNK-BP on suurim välisosalusega kütusetootja Venemaal, BP kogutoodangust annab ta ligikaudu veerandi, kirjutas International Herald Tribune. Aktsiad jagunevad pooleks BP ja kolme Venemaa päritolu miljardäri vahel (Mihhail Fridman, Viktor Vekselberg, Len Blavatnik).
Viimased nõudsid neljapäeval firmajuht Robert Dudley lahkumist, kuna viimane juhtivat ühisettevõtet üksnes BP huvidest lähtuvalt. Vene poole omanikud keeldusid osalemast ettevõtte nõukogu koosolekul Küprosel, sest Dudley`t polnud vallandatud. Too on ettevõtet juhtinud 2003. a alates, mil TNK-BP tollase presidendi Putini ja peaminister Tony Blairi käesurumise saatel loodi.
Sellest ajast saati on Venemaa tõrjunud oma loodusvarade turult eraettevõtteid ja rahvusvahelisi kütusefirmasid. Kunagine Venemaa suurim eraettevõte Jukos hävitati ja selle juht Mihhail Hodorkovski vangistati. Varad võttis üle riiklik Rosneft.
2006. a pidi Royal Dutch Shell oma 20 mld dollarises Sahhalin-2 naftaprojektis müüma kontrollosaluse alla turuhinna Gazpromile, sest riigi keskkonnavõimud ähvardasid mitme miljardi dollariste trahvidega. Eelmise aasta juunis loobus BP Gazpromi kasuks osalusest hiiglaslikus Kovõkta gaasimaardlas Siberis, kuna Putin oli otsustanud lõpetada välisomanduse riigi suuremate energiaressursside suhtes.
Hiljem on Vene õiguskaitseorganid rünnanud BP ja TNK-BP büroosid Moskvas, süüdistades ühisfirma töötajat tööstusspionaažis ja algatanud uurimise maksudest kõrvalehoidumise ja keskkonnanõuete rikkumise süüdistusel. Tookord iseloomustas Dudley neid kui ühekordseid aktsioone, mitte kui valitsuse tegevust ühisfirma ülevõtmiseks. Nädal hiljem seadsid Vene võimud kahtluse alla ettevõtte välismaalastest töötajate töölubade seaduslikkuse. Sel nädalal astus aktsionäride vaheliste pingete tõustes TNK-BP nõukogust tagasi Prantsuse juhtiv naftatööstuse spetsialist Jean-Luc Vermeulen.
TNK-BP ümber toimuvat oodatakse olevat testiks, milline on värske presidendi Dmitri Medvedevi positsioon välisinvesteeringute suhtes Venemaal. Mitmed RIA Novosti küsitletud Moskva analüütikud leidsid, et viimased konfliktid näitavad Kremli kavatsusi ning tulemas on osaluse müük Gazpromile. Samuti näitavat kohalike oligarhide avalik asumine Kremli rekke nende ebakindlust. "Täiesti ilmselt on Venemaa võimud välismaalaste osaluse suhtes strateegilistes majandusharudes oma otsuse juba teinud," ütles Moskva investeerimisfirma Prospekt analüütik Aleksandr Kuznetsov.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele