Kolm Euroopa Liidu rahandusministrit
lükkasid tagasi Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy ettepaneku langetada
liidus kütuseaktsiise.
Sarkozy pani eelmisel nädalal ette, et ELi riigid peaksid kütuseaktsiise kärpima, et aidata inimestel kõrgustesse kasvavate hindadega toime tulla. Prantsusmaa rahandusminister Christine Lagarde saatis sellekohase kirja 30. mail Euroopa Komisjoni volinikele. Selline käik eeldab, et aktsiise peaksid langetama kõik 27 ELi liikmesriiki, nii et plaan ei lähe läbi, kui selle vastu on kas või üks rahandusminister, kirjutas wsj.com.
Eile aga võtsid Saksamaa, Hispaania ja Hollandi rahandusministrid ettepaneku vastu sõna, öeldes, et EL peaks kinni pidama 2005. aastal sõlmitud kokkuleppest säilitada kõrged aktsiisimäärad vaatamata tõusvatele hindadele. Tol ajal oli nafta hind umbes 65 dollarit barrel. Nüüdseks aga on hind umbes kahekordistunud.
„Me ei tohiks poliitiliselt naftahindadesse sekkuda,“ ütles Saksamaa rahandusminister Peer Steinbrück.
Hispaania rahandusminister Pedro Solbes lisas, et kui liit tahab kütuse tarbimist vähendada ja efektiivsem olla, siis ei ole kütuse hinna langetamine hea mõte.
Hollandi rahandusministri Wouter Bosi sõnul peab eurotsoon kõrgemate kütusehindadega maailmaga ära harjuma. Lisaks märkis Bos, et maksukärbetele ei tohiks Prantsusmaa kohe kindlasti mõelda, kuna riigil on kasvav eelarvedefitsiit.
Euroopa Komisjon hoiatas eelmisel nädalal Prantsusmaad, et selle eelarvedefitsiit ähvardab eurotsooni reegleid rikkuda ehk paisuda suuremaks kui 3% SKPst.
Seotud lood
Vabakutseline ajakirjanik Sten A. Hankewitz
kirjutab oma ajaveebis, et kui Eestis on diisli aktsiisimaks 0,33 eurot, siis
Hispaanias 0,27 eurot.
Statoili bensiinijaamades tõusis diisli
hind 20 krooni ja 30 sendini, mis on uus rekord.
Automüüja Veho Eesti müügijuhi Markko
Riitsalu sõnul pööravad potentsiaalsed autoostjad aina rohkem tähelepanu auto
kütusekulule.
Statoili põhjendab järjekordsetg hinnatõusu
sellega, et diisli sisseostuhind bensiinijaamade jaoks on tõusnud aastaga 93
protsenti ning bensiinil 29 protsenti.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.