Eesti autotranspordifirmad võivad nüüd teha
sisevedusid senisest enamates riikides, sest veel kaheksa Euroopa Liidu
liikmesriiki avasid maist oma sisevedude turu, teatas majandusministeerium.
Alates 1. maist tohivad Eesti autod riigisiseseid vedusid ehk kabotaažvedusid teha Belgias, Tšehhi Vabariigis, Hispaanias, Soomes, Luksemburgis, Lätis, Hollandis ja Rootsis. Varem olid Eestile oma turu avanud Küpros, Taani, Iirimaa, Leedu, Malta, Portugal, Sloveenia ja Slovakkia.
Kehtivat üleminekuperioodi pikendasid 2009. aastani Austria, Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Ungari, Itaalia, Poola ja Ühendkuningriik. Bulgaaria ja Rumeenia osas, kes liitusid Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 2007, kehtib üleminekuperiood 2010 aastani, mida on liikmesriikidel võimalik veel kaheks aastaks pikendada. Seega ei tohi Eesti vedajad kabotaažvedusid teha kokku kümnes liikmesriigis. Eesti on oma sisevedude turu avanud neile riikidele, kes seda samuti teinud on.
Majandusministeerium juhib transpordiettevõtjate tähelepanu sellele, et kabotaažveo korraldamisel nendes riikides, kus need on Eesti ettevõtjatele lubatud, tuleb arvestada EL Nõukogu määruses (EMÜ) nr 3118/93 toodud kabotaažvedude teostamist puudutavate tingimustega. Eeskätt sellega, et kabotaažvedu on lubatud teostada ainult ajutiselt. Euroopa Komisjoni tõlgenduse järgi ei loeta kabotaažvedu ajutisel alusel teostatavaks kui: seda teostatakse pidevalt, püsivalt ja regulaarselt; või seda teostatakse süsteemselt ja mitte ainult ad hoc alusel; või mitte-residendist vedajale kuuluv sõiduk ei lahku kunagi vastuvõtjariigi territooriumilt.
Samas soovitab ministeerium rahvusvahelisi autokaubavedusid korraldavatel ettevõtjatel enne konkreetse kabotaažveo teostamist või planeerimist konsulteerida ministeeriumiga, et vältida arusaamatusi, mis võivad teises liikmesriigis kabotaažveo teostamisel ilmneda.
Seotud lood
Estonian Airil vähenes õhuvedude hulk,
sest Euroopa Liidu tõttu on kaupa lihtne ja odav vedada autodega.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.