Baltika Grupi juhatuse esimehe Meelis
Milderi sõnul olid varasemad majanduskasvud kasvutegurite mõttes ebanormaalsed
ja ka valitsus lisas lõkkesse hagu.
“Need kasvud on ju ühed võrdlused eelmiste perioodidega, seega ilmselt tuleb meelde tuletada, et aasta tagasi oli tegemist ebanormaalse kasvukiirusega. Ebanormaalsega mitte niivõrd protsendi enda, vaid kasvutegurite mõttes. Kahjuks lisas hagu lõkkesse ka valitsus, näidates eeskuju kulude suurendamiseks ja tõstes makse. Võib-olla olekski taas kord õnnestunud kübaratrikk, kui mitte see kuri maailmamajandus poleks alt vedanud. Mis sest, et kõik ettevõtlusorganisatsioonid ühel või teisel viisil soovitasid eelarvesse konservatiivselt suhtuda,” kommenteeris Milder tänast statistikaameti teadaannet majanduskasvu langemise kohta.
“Ja siis veel ka see maailma ühe atraktiivsema ekspordituru, mis juhuslikult on meie naabermaa, sulgemise operatsioon. Arukamad otsused eelmisel aastal oleksid võinud oluliselt pehmendada niigi keerukat majandusseisu sellel aastal. Mis saab edasi? Seis on keeruline, kuna enamik reguleerimisvahendeid ei ole meie kontrollida: nafta hind, laenuintressimäär, Rootsi pankade laenupoliitika,” märkis Milder.
Siseriiklikult on tema sõnul otsustavad tarbijate, ettevõtjate ning valitsejate otsused. “Olen seda meelt, et kui tarbijad on jätkuvalt praktilised (nõustugem, et eelmise aasta eratarbimine oligi liialt emotsionaalne), ehk siis ei nõustu kõikvõimalike reguleeritud hinnatõusudega (põhiline hinnatõus tuleb ju avalikust sektorist ja monopoolsetelt teenusepakkujatelt) ja annavad ka pankadele mõista, et laenamine on ka äri ning avatud konkurentsile; kui ettevõtjad võtavad sahtlist välja 1998.-1999. aasta märkmikud ja tuletavad meelde, mida nad eelmises majanduslanguses tegid (täna on Eesti ettevõtted oluliselt tugevamad ja paremini juhitud kui siis), siis võib tõesti loota, et majanduskasv taastub aasta lõpus, hiljemalt järgmise aasta alguses. Kui ettevõtjad viitsivad, sest järjest rohkem on kuulda arvamusi, et Eesti ettevõtlus- ja investeerimiskeskkond pole enam piisavalt atraktiivne. Kui sellisel seisukohal on arenenud riikide kohapealsete filiaalide omanikud, siis on üks olukord, sest nende jaoks on nagunii peatähtsad suhteliselt odav tööjõud ja taktikaliselt sobiv geograafiline asukoht; kui taoliselt aga arvavad kodumaised ettevõtjad (ja ma ei pea siin silmas üksnes neid, kelle pika-ajalisele investeerimistegevusele tõmbas kriipsu peale eelmise aasta aprill), siis on lugu tõsisem. Ja muide, neil on samuti valikuvõimalused, kuhu investeerida," märkis Milder.
Eelmisest majanduslangusest aitas tema sõnul välja lisaks põhjendatud lootustele Euroopa ühisturu võimalustest ka radikaalne ettevõtte tulumaksureform. "Kas tänasel valitsusel on midagi taolist välja pakkuda?" viskas Milder õhku küsimuse.
"Mis Baltikasse puutub, siis tundub, et meie rõivaärilaevuke purjetab taas kord vastutuult ehk siis omad korrektsioonid tegime ära juba eelmisel aastal ja alates käesoleva aasta teisest kvartalist oleme tõusuteel; paljuski siiski seetõttu, et ekspordime 76% oma toodangust ja seda põhiliselt riikidesse, kus endiselt kiire või väga kiire majanduskasv," lausus Milder.
Seotud lood
Sillamäe sadama nõukogu esimehe Tiit Vähi
sõnul ei tasu valitsust praegu torkida, las töötavad, kuid tema sõnul on praegu
oluline tulla tagasi majanduspoliitika nurgakivide juurde.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.