Küttesüsteemidega tegeleva ettevõtte
Küttemaailm juhataja Frank Õim nentis, et energiaressursid on Eesti
väliskaubandusbilansi defitsiidi põhjustajad ja seetõttu tervitab ta majandus-
ja kommunikatsiooniministeeriumi energiasäästlikkuse eelnõu.
“Energiaressursid on Eesti väliskaubandusbilansi defitsiidi üks peamisi põhjustajaid, kuna valdav osa soojatootmiseks vajalikest fossiilsetest kütustest (gaas, naftasaadused) tuuakse riiki sisse,” sõnas Õim aripaev.ee-le antud kommentaaris.
“Energiahindade tõustes muutub olukord aina keerulisemaks ja uude aastasse lähme Tallinnas tõenäoliselt juba üle 1000kroonise soojuse hinnaga MWh eest,” sõnas Õim ning lisas, et maailmas levib mõtteviis, et energiasääst on üks alternatiivse energiatootmise viis. Tema sõnul on ehitusseaduse ja planeerimisseaduse muutmise eelnõu näol tegemist Eesti riigi olulise sammuga, mis järgib seda mõtteviisi ega keskendu ainult energiatootmise suurendamisele.
“Seetõttu on energia tarbimise vähendamine täna ainuvõimalik lahendus, seda nii Eesti majanduse seisukohalt kui ka keskkonna kaitsmiseks. Samas on tähtis, et energiasäästu meetmed toovad küttekulude vähenemise kaasa vaid terviklike ja läbimõeldud lahendustena, mis algavad energiaauditist ja lõppevad projektil põhineva maja renoveerimise läbimõeldud järjekorra ja plaaniga.”
Seotud lood
Vendade Arti ja Viljar Arakase
osalusega ettevõte OÜ Küttemaailm ühendas sama nime alla seni eraldi
kaubamärgi all tegutsenud disain- ja eriotstarbeliste radiaatorite müügile
spetsialiseerunud Radiaatorikeskuse.
Hoonete energiasäästlikele
renoveerimislahendustele spetsialiseerunud vendade Arti ja Viljar Arakase
osalusega ettevõte OÜ Küttemaailm korraldab korteriühistutele suunatud
tasuta seminaride sarja, millel tutvustakse kortermajade võimalusi järjest
kerkivatele küttehindadele vastu seista.
Alates tuleva aasta esimesest kuupäevast on
vaja kinnisvara müügi korral esitada energiapass. Praegusel hetkel ei ole aga
energiapassi kuskilt saada, kuna dokument on alles valmimisjärgus majandus- ja
kommunikatsiooni ministeeriumis.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(MKM) saatis eile Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks Ehitusseaduse ja
planeerimisseaduse muutmise eelnõu, millest tulenevalt peavad 2025. aastal kõik
Eesti hooned vastama energiatõhususe miinimumnõuetele.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.