Alates tuleva aasta esimesest kuupäevast on
vaja kinnisvara müügi korral esitada energiapass. Praegusel hetkel ei ole aga
energiapassi kuskilt saada, kuna dokument on alles valmimisjärgus majandus- ja
kommunikatsiooni ministeeriumis.
Kõigest pool aastata on jäänud ajani, mil kõikidel majadel peab olema energia pass.Seda nõuab seadus. Praeguseks hetkeks ei ole ühtegi ei riikliku ega erainstitutsiooni, kes vastava dokumendi väljastaks, kirjutas tänane Delovoje Vedomosti.
Alates 01.01.2009 jõustub muudatus ehitusseadustikus. Nimelt kinnisvara müügi korral peab müüa ostja soovi korral ette näitama energiapassi.
Murelikud korteriomanikud helistavad järjepidevalt Eesti korteriteühistute liitu, et saada informatsiooni ja abi, kust vastav sertifikaat saada.
Tallinna- ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva sõnul ei saa antud sertifikaati hetkel veel kuskilt.
„Hetkel mitte kuskilt,“ vastas mees ajakirjaniku küsimusele, kust saab alates 01.01.2009 kohustuslikuks muutuvat energiapassi endale soetada.
„Praegusel hetkel on sertifikaat väljatöötlemisel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Dokument peaks valmima augusti lõpuks. Seda dokumenti on vaja ainult juhul, kui soovite oma kinnisvara müüa. Enne ostu-müügi tehingu lõpule viimist võib notar seda dokumenti küsida,“ kirjeldas Jõgeva sertifikaadi vajalikust.
Tallinna Tehnikaülikooli professori Teet-Andres Kõivu sõnul on Eestil olnud kolm aastat, et kõne all oleva dokumendi välja töötamiseks. „ Seaduse muudatus võeti vastu juba 2006. aastal. Euroopa Liit andis Eestile kolm aastat aega, et välja töötada standardititele vastav sertifikaat,“ rääkis professor. Mees lisas, et kui Eesti ei jõua vajaliku sertifikaadiga antud tähtajaks valmis, tundub suurt poleemikat tekitanud suhkrutrahv vaid kübekesena järgmise trahvi kõrval.
Seotud lood
Eesti Energia elektrimüük Eestis moodustas
2008. aasta mais 554 gigavatt-tundi (GWh), mis on 3 GWh ehk 0,6% vähem kui
varasemal aastal.
Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe
ütles aripaev.ee lugejate küsimustele vastates, et kinnisvaraarendajalt nõutakse
nüüd üldjuhul omafinantseerimise määrana minimaalselt 40%.
Küttesüsteemidega tegeleva ettevõtte
Küttemaailm juhataja Frank Õim nentis, et energiaressursid on Eesti
väliskaubandusbilansi defitsiidi põhjustajad ja seetõttu tervitab ta majandus-
ja kommunikatsiooniministeeriumi energiasäästlikkuse eelnõu.
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.