Olümpiasangar heitleb majandusraskustega

Lõppev nädal on Arigatole halb olnud - alul kadus klubilt soe vesi, sest võla tõttu keeras Eesti Gaas kütte kinni. Võlg maksuametile on 718 794 krooni ning seda ilma intressideta. Põrandafirma Floorin esitas Pärnu maakohtule pankrotiavalduse, nõudes enam kui 300 000 krooni.

Samal ajal tuleb tagasi maksta laene ehitusfirmale ja pangale.Arigatot haldavast Haabersti Perespordikeskusest kuulub 90 protsenti ASile Eesti Talleks, mis tegeleb peamiselt kinnisvaraga ning näiteks Saksa Auto kaudu Volkswagenite sõiduautode müügiga. Eesti Talleks, mille põhijõu moodustavad ärimehed Peeter Värnik ja Andres Sarri, on veidi üle 4,5 miljonilise aktsiakapitaliga Haabersti Perespordikeskusesse investeerinud üle 120 miljoni krooni koos panga ees võetud kohustustega.

Äripäevast Eesti Talleksile saadetud küsimustele vastab Haabersti Perespordikeskuse nõukogu liige Kaido Kotkas.

Varem on Kotkas ajakirjanduses öelnud, et lahenduseks ei saa olla pidev raha juurdepanek, ja kritiseerinud Pertelsoni, et äriplaanis pole tehtud positiivseid muudatusi. "Loodame, et Indrek suudab leida kujunenud olukorrale lahenduse, mis on nii klientide kui ka kreeditoride huvides."

Kotkase sõnul tegi Pertelson enam kui kuu aega tagasi Eesti Talleksile pakkumise, et ta ostaks kontserni osaluse ise välja. Loomulikult pole Pertelsonil hoolimata kahest olümpiapronksist selliseid summasid oma taskust võtta. Seetõttu täidavadki tema päevi praegu uue investori otsingud.

Võimaliku uue investorina on ajakirjandusest läbi käinud Kesk- ja Ida-Euroopa investeerimisfond Askembla, mis Eestis on seotud Corali, MyFitnessi ja Tropicu spordiklubi ning lisaks mitme muu ettevõttega.

Askembla fondijuhi Erkki Torni sõnul neil huvi Arigato omandamise vastu pigem puudub. Torni arvates tasub Pertelsonil pigem loota mõnele erainvestorile, kes näeb projektis emotsionaalset väärtust. Investeerimisfondidel on Torni sõnul kindlad kasumiootused ja investeeringukriteeriumid.

Suuresti on klubi majandusraskused põhjendatavad rohkem kui kolmandiku võrra kallimaks kujunenud ehitusega. Pertelsoni sõnul hindas ehitaja ehituse maksumust algul 70 miljonile, tegelikult kujunes Tallinnas Rannamõisa tee alguses asuva huvitava arhitektuuriga spordihoone maksumuseks 120 miljonit.

Kohtusse pöördunud põrandafirma Floorin juhatuse esimehe Arvi Mägini sõnul on maksmata arve puhul tegemist Arigatole eelmise aasta novembris põhitööde väliselt tarnitud põrandamaterjalidega. Põhitööde eest, mis käisid peatöövõtja kaudu, tasuti õigel ajal.

Eile õhtupoolikul enne järjekordset investoritega kohtumist leiab Arigato juhatuse esimees Indrek Pertelson siiski kümme minutit aega Äripäevaga kohtumiseks.

Mis saab siis, kui ei õnnestugi investoreid leida, sellele Pertelson isegi ei mõtle. Ta usub, et juba sel aastal on klubi omadega plussis.

Arigato majandusraskuste põhjuseks peab Pertelson ehitusturu kõrgperioodi jäänud majaehitust, mille hind 120 miljonit oli plaanitust umbes kolmandiku võrra kõrgem.