Kuigi paljud on viimase aasta jooksul
raskustesse sattudes põhjusena viidanud pronkssõdurile, leiab Eesti
Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum, et kuju ümberpaigutamise eest ei
ole makstud üleliia suurt lõivu.
„Iga asja eest tuleb ikkagi maksta. Ja asi oli seda väärt. Pronkssõduri äraviimine oli nii tõhus poliitiline samm, et väikest majanduslikku hinda võib selle eest ju maksta,“ rääkis Kuum.
Tema sõnul tahaks eesti rahvas kõike korraga, et samm oleks poliitiliselt võimas, aga et see samal ajal meid majanduslikult ei mõjutaks. „Mulle meeldiks ka, aga pigem elus ei juhtu nii. Mina olen selleks hinnaks valmis ja isiklikult oleksin ma rohkemakski valmis,“ sõnas ta.
Kuum lisas, et Eesti majanduse pidurdumises ei saa kindlasti vaid pronkssõdurit süüdistada. Langus on toimunud mitme asja koosmõjul, pronkssõdur oli sellest lihtsalt üks osa.
Seotud lood
Transiidiga seotud ettevõtted ja
analüütikud löövad kokku eelmise aasta majandustulemusi - pronksiöö kahjumiks
võib Eesti riigile kujuneda kuni 6,8 miljardit krooni.
Äripäeva TOPi järgi suurima käibega
transpordifirma Allando Trailways AS-i juhatuse liige Vahur Oja ütles
aripaev.ee-le, et pronksöö tõttu Eestile tekkinud 7 miljardiline kahju on
liiga suur ning ei õigusta ennast.
Tallinna Sadama 2007. aasta puhaskasumiks
kujunes 336 miljonit krooni, mis on 2006. aasta puhaskasumist 260 miljoni krooni
võrra ehk 44% vähem.
Riigikogu Reformierakonna liige Taavi
Rõivas ütles aripaev.ee-le, et kogu teema ühene seostamine pronkssõduriga on
ajakirjanduslik liialdus.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.