Sutt: mida kiiremini põeme, seda rutem võib tulla tõus

„Eesti majanduses on praegu muutuste aeg ja võimaluste aeg. Ei ole kindlasti vaid selline pilt, et kõik on halvasti ja läheb veel halvemaks. Iga langus peidab endas võimalusi ja mida kiiremini nn looduslik valik toimib, et ebaedukad ettevõtted kas võetakse üle või lähevad pankrotti, seda kiiremini uus kasv ka algab,“ ütles Sutt Eesti majanduse hetkeseisu kommenteerides.

Tema sõnul ei ole praegu liigseks pessimismiks põhjust. Vaatamata kõigele on siinne eksport heal tasemel. „Ekspordivõimekus on säilinud. Balti ja Põhjamaade majandused on seni raskes maailmamajanduse olukorras hästi hakkama saanud. See annab usku,“ lausus ta.

Uuele tõusule jõudmiseks peavad Suti sõnul pingutama kõik sektorid. „Kindlasti on kõige raskem praegu nendel, kel enne läks kõige kergemini: kinnisvaraarendajatel, ehituses ja neil, kes sõltuvad sisenõudlusest. Eksportijad on kogu aeg olnud maailma konkurentsile avatud ja on pidanud kogu aeg mõnevõrra rohkem vaeva nägema, aga ma usun, et ka kinnisvaraarendusel ja ehitustegevusel on Eestis perspektiivi,“ rääkis Sutt.

Ta tõi näiteks Eesti elamispinna ühe elaniku kohta, mida on arenenud riikides tunduvalt rohkem kui siin. Seetõttu peaks meil kasvuruumi olema veel küll.

Üldine elatustase on praegu Eestis ostujõu pariteedi järgi Euroopa Liidu keskmisest 70%. „Sajani on meil veel tükk maad minna. Mina arvan, et jõuame sinna ükskord kindlasti, aga kui kiiresti see juhtub, sõltub ennekõike meist endist. Tegevuskeskkonna mõttes, me oleme Põhjamaadele väga lähedal, nendega väga tihedalt lõimunud. Põhjamaad kuuluvad maailma konkurentsivõime tippu. Meil on ses mõttes hea naaber, kuhu on võimaliku müüa ja kust on võimalik õppida,“ rääkis panga asepresident.

Tema sõnul ei ole võimalik öelda, millal me Euroopa tasemele jõuame. „Kasvasime varem arenenud riikidest 7-8% kiiremini ja see tõi meid kiiresti 70% peale, aga sealt edasi 7-8% vahet hoida ei ole lihtsalt jõukohane. Näeme seda praegu oma kogemustest,“ sõnas Sutt. Tema hinnangul peaks Eesti lähematel aastatel suutma kasvada 4-6% aastas.

„Kõigepealt tuleb põhjast läbi käia ja siis kasvama hakata. Kaugel me põhjast oleme… kuna aeglustumine on olnud oodatust kiirem, siis äkki jõuame ka tõusule kiiremini. Mida kiiremini selle läbi põeme, seda parem. See on nagu haigusega, vindumine on kõige hullem,“ sõnas Sutt.

Üldiselt peab panga asepresident olukorda majanduses siiski lootustandvaks, mistõttu Sutt kinnitas, et mingisugust krooni devalveerimise ohtu ei ole.