Soome energiafirmad Helsingin Energia ja
Etelä-Pohjanmaan Voima plaanivad Soome lahe ja Põhjalahe rannikule rajada kaks
500-1000megavatist tuuleparki.
Ettevõtted rajavad hanke korraldamiseks ühisfirma Merituuli, mis tegutseks esialgu arendajana, mille ülesandeks saaks energiafirmadega luua kõik vajalikud eeldused, et investeering käima lükata, kirjutas kauppalehti.fi.
Projektiga alustamine eeldab, et see on piisavalt kasumlik. Selle väljaarvutamiseks hinnatakse elektri turuhinda, tootmiskulusid ja riigi poliitikat toetuste maksmisel. Seni ei ole riik laiaulatuslikke tuuleparke toetanud.
Suurte energiafirmade huvi tuuleparkide vastu tekkis siis, kui Euroopa Liit tegi teatavaks eesmärgi tõsta 2020. aasta lõpuks taastuvatest allikatest toodetava energia osakaalu 20%ni.
Helsingin Energia on üks Soome suuremaid energiatootjaid. Ettevõtte käive oli mullu 622 miljonit eurot ehk peaaegu triljon krooni.
Etelä-Pohjanmaan Voima kuulub 22 Soomes tegutsevale energiafirmale. Helsingin Energiale kuulub sellest 7 protsenti. Ühisettevõtte käive oli mullu üle 120 miljoni euro ehk ligi 2 miljardit krooni.
Seotud lood
Soome riik vaeb praegu erinevaid meetmeid
tuuleenergia toetamiseks ning eelistus on kaldumas nn toitetariifide ehk kindla
hinnaga ostukohustuse suunas, kirjutab Helsingin Sanomat.
Eesti Energia käivitas uuringud hiiglaslike
meretuuleparkide rajamiseks Eesti rannikumerre ja Peipsi järve. 11 uuritavast
piirkonnast kaks asuvad Saare maakonnas.
Homme paneb Eesti Energia nurgakivi
Aulepa tuulepargile Noarootsi vallas Läänemaal. Balti riikide suurim tuulepark
valmib 2009. aastal.
Avamerele tuulegeneraatorite püstitamiseks
vajaliku tehnika nappus ning kulude kasv on seisanud juba 120 miljardi dollari
väärtuses tuuleparkide projekte, mis ELi ja teiste riikide ootuste järgi
peaks vähendama sõltuvust fossiilsetest kütustest.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.