Horvaatia ja teiste riikide väljavaated
Euroopa Liidu liikmeks saada on Lissaboni leppe läbipõrumise järel Iirimaa
referendumil küsimärgi all.
„Ei ole Lissaboni, ei ole laienemist,” ütles Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy Brüsselis ELi valitsusjuhtide kohtumisel viitega ELi reformilepingule, mille iirlased nädal tagasi tagasi lükkasid.
„Leian, et on väga imelik, kui 27 liikmega Euroopa, mis ei suuda kokku leppida teovõimeliste institutsioonide loomises, nõustuks lisama veel 28., 29. 30. või 31. liikme, mis asjad veelgi keerulisemaks ajaks,” tsiteeris Sarkozy'd Financial Times.
Reformileppe tagasilükkamine oli peamisi teemasid eile Brüsselis alanud ja täna jätkunud ELi valitsusjuhtide ülemkogul.
Prantsusmaast saab 1. juulil ELi eesistujariik. Nüüd on küsimus, kuivõrd plaanib Prantsusmaa sel ajal üldse ELi laienemise küsimustega tegeleda.
Horvaatia loodab liitumiskõnelused lõpetada 2009. aastal ning siis ühe-kahe aasta pärast ELi täisliikmeks saada. ELi liikmekssaamise lootust on ka Bosnia-Hertsegoviinal, Makedoonial, Montenegrol ja Serbial. Ametlik kandidaadi staatus on praegu Horvaatial, Makedoonial ja Türgil.
ELi valitsusjuhid leppisid kokku, et Iirimaa saab aega vähemalt oktoobrini, et leida väljapääs tekkinud patiseisust. Tõenäoliselt pakutakse Iirimaale lisagarantiisid kaitse, maksustamise ja pereseaduste alal, kirjutas Financial Times. Juriidiliselt keerulisem on rahuldada Iirimaa nõudmist, et Iirimaa säilitaks oma voliniku – see nõuaks praegu kehtiva Nice’i lepingu muutmist.
Seotud lood
Euroopa Komisjoni president José Manuel
Barosso kutsus Iiri rahvahääletuse tulemusest hoolimata teisi riike Lissaboni
lepingu ehk ELi reformileppe ratifitseerimist jätkama.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.