Linnavolikogu muutis Tallinna tänavust
eelarvet, suurendades selle mahtu enam kui 63 miljoni krooni võrra.
Võrreldes esialgse kava ja esimese lugemisega suurenes välisrahastuse arvel lisaeelarve lõpuks ligikaudu 100 000 krooni võrra, teatas Raepress. Volikogu liikmed esitasid tänaseks teiseks lugemiseks 17 muudatusettepanekut. Neist pälvisid toetuse 12, mis puudutasid valdavalt eelarvesummade ümbertõstmist. Kolmandaks lugemiseks laekus veel üks ettepanek eelarvekulude sisemiseks ümberpaigutamiseks, et viia ellu huviharidust tõhustav projekt, ning linnavolinikud toetasid seda samuti. Lisaeelarve lõplikuks mahuks kujunes 63,4 miljonit krooni.
Lisaeelarve annab võimaluse eraldada raha kõrgharidusega pedagoogide 22-protsendilise palgatõusu tagamiseks, suurendada kolimistoetust ning sporditegevusele ja korteriühistutele antavaid toetusi, anda rohkem raha õuealade heakorrastamiseks, pensionäridele maamaksu tõusu hüvitamiseks ja eakate hoolekandeks. Samuti on mootorikütuse hinna planeeritust suurem kasv põhjustanud vajaduse katta täiendavaid kulusid ühistranspordile. Lisaeelarves on vahendid munitsipaalpolitseile ühistranspordi piletikontrolliks, vee- ja kanalisatsioonikuludeks ning teerajatiste puhastamiseks.
Pärast esimese lisaeelarve vastuvõtmist küünib Tallinna tänavuse linnaeelarve maht üle 7,78 miljardi krooni.
Seotud lood
Linnahalli ja Kultuurikatla vahelisele
alale rajatava uue raehoone arhitektuurikonkursi korraldamine läheb Tallinnale
maksma 3,5 miljonit krooni.
Tallinna ettevõtlustoetusteks on jagatud
6,3 miljonit krooni, millest stardiabi moodustas 4,3 miljonit krooni.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.