Eestlasest europarlamendi liige Marianne
Mikko tuli hiljuti välja ideega kehtestada blogijatele hulk reegleid, mis
muudaks ajaveebi anonüümse pidamise võimatuks. Tema Rootsi moderaadist kolleeg
peab ideed jaburaks.
Näiteks peaksid tulevikus ajaveebi pidajad end ametlikult registreerima. „See on uskumatult rumal ettepanek,“ ütles rootslane Christopher Fjellner Svenska Dagbladetile Mikko Euroopa Liidu kultuuri- ja hariduskomisjonis koostatud raporti kohta, mis septembris parlamenti hääletamisele läheb.
„Raport on väga nõrgalt sõnastatud ja selles ei ole midagi kirjas selle kohta, kuidas eesmärke saavutada. See aga muudab asja veel hullemaks. See tähendab, et pärast võib toetuda sellele, et parlament on andnud oma heakskiidu, kuigi tegelikult midagi konkreetselt heaks kiidetud ei ole,“ ütled Fjellner.
Mikko sõnul risustavad blogid küberruumi. „Saame juba liiga palju rämpsposti, valeinfot ja halba, mis kõik küberruumis üleval on. Usun, et üldsus on blogide suhtes endiselt väga usalduslik, neid peetakse veel ausateks. Ja nad ongi jätkuvalt ausad. Selleks aga on vaja kvaliteeditemplit, tausta avamist ja avalikustamist, kes ja miks kirjutab,“ selgitas Mikko SvD-le.
Christopher Fjellner tekstiga aga ei nõustu ning teeb tööd, et seda enne hääletusele saatmist muuta. Et muutmisettepanekut esitada, on tal vaja 39 kolleegi toetust.
Kriitikute hinnangul on Mikko ettepanek viis, kuidas võim saab kontrollida seda, mida kirjutatakse, esimene samm, et sundida blogijaid end registreerima.
Mikko soovib ka, et eraisikute kohta käiva materjali avaldaja peaks selle eest maksma. See kehtiks näiteks piltide, videote, aga ka tekstide kohta. „See on ebaõiglane konkurents professionaalsetele meediatöötajatele,“ kirjutas ta raportis.
Marianne Mikko ettepanek on poliitiline initsiatiiv. Seega ei ole raport ühegi konkreetse seaduse eelnõu ega muutu ka juriidiliselt siduvaks, isegi kui Euroopa Parlament selle heaks kiidab. Pigem on raport pärast kinnitamist kui nõue Euroopa Komisjonile töötada välja sellekohane seaduseelnõu.
Kultuuri- ja hariduskomisjonis võeti dokument vastu 33 poolt- ja 1 vastuhäälega. Hääletus Euroopa Parlamendis toimub 22. septembril.