Iraagi valitsus kuulutas täna välja
pakkumise kuue suure naftamaardla kasutamiseks, üritades nii suurendada riigi
naftatoodangut. Menetluse arhitektid on aga Washingtonis ja on väidetavalt
aitamas võidule mõnd suurfirmat.
Grupp Ameerika nõuandjaid, keda juhtis väike riigidepartemangu tiim, mängis siduvat osa lepingusuhete loomisel Iraagi valitsuse ja viie suure Lääne naftafirma vahel mõnede riigi suurimate naftaväljade arendamisel, kirjutas USA valitsusallikaile toetudes New York Times.
Pakkumisele on kvalifitseerunud 35 ettevõtet, vahendas AP Iraagi naftaministrit Hussain al-Shahristani`t. Nende hulgas on Shell, BP, ExxonMobil, Total ja Chevron. Ministri sõnul on kõik kõnealused maardlad ka praegu kasutusel, kuid uued lepingud tõstaks riigi naftatootmist 1,5 miljoni barreli võrra päevas. Pakkumistähtaeg on järgmise aasta märts ning eellepingute sõlmimise aeg sama aasta juuni.
Ameeriklaste selles protsessis osalemise avalikustamine pakkumise väljakuulutamise eelõhtul on esimene otsene kinnitus Bushi valitsuse osalusest Iraagi naftatootmise äritegevuseks avamise tehinguis ning selle peale on oodata kriitikat, märkis New York Times.
Iraagi sõja vastaste hinnangul töötab Bushi administratsioon kulisside taga, et tagada Lääne suurfirmadele ligipääs Iraagi naftavarudele samal ajal kui enamus naftatootjaid riike üritab rahvusvaheliste suurfirmade mõju piirata. Ajalehe allikate teatel kirjutasid ameeriklased Iraagi valitsusele valmis lepinguprojektid ja tegid detailseid ettepanekuid. Ametlike kinnituste kohaselt on asi piirdunud tehnilise abiga Iraagi personalipuuduses vaevlevale riigiaparaadile.
Seotud lood
Türgi maavägi ületas riigi lõunapiiri,
tungides Põhja-Iraaki, et rünnata väidetavalt seal redutavaid kurdi
mässajaid.
Iraagi valitsus hakkab välja andma hulka
võtmetähtsusega naftalepinguid Briti ja Ameerika ettevõtetele tänase päeva
jooksul, andes sellega alust kriitikale, et Iraagi sõda oli suuremalt osalt
nafta pärast, kirjutab The Guardian.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.