Läti ei usu IMFi ennustatud musta stsenaariumi

Lisaks esimese kvartali 3,3% majanduskasvule on Riias selgeid märke, et majandus liigub kiiresti allamäge. Jaekaubanduse kasvunumbrid on jõudnud nulli või isegi miinusesse. Langus 20-25% kasvust on meeletu. Ka tööstustootmine on soiku jäänud, kirjutas kauppalehti.fi.

Riigi keskpank on majanduse käekäigu suhtes siiski optimistlik, ennustades aastale 3-4% kasvu. Kõige karmima ennustusega on seni välja tulnud Capital Economics Londonis, mille hinnangul tuleb selle aasta majanduskasv juba negatiivne, -1,5 protsenti.

Ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tegi Lätile kevadel külma duši, öeldes, et raskemad aastad on alles ees. IMFi hinnangul kukub Läti majanduskasv järgmisel aastal poolele protsendile, 2010. aastal aga tuleb hakkama saada alla nulli tulemusega.

Lätis sellesse aga ei usuta. „On liiga vara rääkida majanduskriisist. Majandus kasvab endiselt,“ ütles Läti tööandjate liidu LDDK tegevjuht Elina Egle, kelle sõnul ei saa Läti midagi ette võtta maailmamajanduse parandamiseks, aga riigi sisepoliitikas on juba tehtud ja tehakse praegugi märkimisväärseid muudatusi paremuse poole.

Ka Läti ettevõtetes on palju tootlikkuse parandamise potentsiaali, millest võib saada jõudu uuele tõusule.

Läti keskpanga välissuhete juht Martins Gravitis ütleb, et hinnangu on asjatundmatu. „Prognoosid on seda süngemad, mida kaugemalt neid koostatakse,“ sõnas Gravitis, kelle hinnangul liialdab ka Financial Times Baltikumist kirjutades.

Gravitisega on sama meelt ka Läti suuruselt teise jaepanga SEB peaanalüütik Andris Vilks. „Väljastpoolt vaatajad vaatavad tagasi,“ märkis ta.

Kõik kolm spetsialisti kiidavad valitsust ja eriti peaminister Ivars Godmanist aktiivse tegutsemise eest. Nii näiteks alustasid valitsus ja pangad möödunud aastal koostööd, et vähendada laenukoormuse kasvu ja sellega on ka hakkama saadud.

Vähenenud on ka Läti tohutu jooksevkonto puudujääk. Tarbijate kulutuste piiramisega on import mõne protsendi võrra kukkunud, samal ajal on eksport püsinud 5% kasvutempos.

Defitsiit on siiski niisugusel tasemel, mis tekitab tavaliselt devalveerimiskahtlusi. Gravitise sõnul ei ole Lätis devalveerimisest kasu, kuna lätlaste laenudest 75% on antud välja eurodes. „Devalveerimine tõstaks vaid toorainete hinda ja muudaks inflatsiooni kiiremaks,“ sõnas ta.

Kuidagi aga peab Läti eksporti turgutama. Üks võimalus on eksportida enam Venemaale ja mujale Ida-Euroopasse. Samuti peaks Riia ja kogu Baltikumi asukoht ja selle kasutamine logistikakeskusena tooma suuremaid valuutatulusid.