Sellel nädalal oli Saksamaal suurem langus
töötuse määras. Aga sellised andmed kipuvad pigem peegeldama lähemat minevikku,
mitte lähitulevikku. Suurem osa eksperte näevad tumedate
pilvede kerkimist silmapiirile.
Sellel nädalal teatas Saksamaa madalaimast tööpuuduse määrast viimase 15 aasta jooksul. Tööturubuum viis töötuse langemiseni juunis 528 000 inimese võrra eelmise aasta sama ajaga võrreldes, samas kui kogu töötute arv oli 3,16 miljonit ja töötuse määr 7,5 % (eelmine aasta samal ajal oli see 8,8 %), vahendab Spiegel.
Riigi Föderaalne Tööagentuur ütleb, et need numbrid võivad paraneda veelgi sügisel ja Saksa sotsiaaldemokraadist tööminister Olaf Scholz ütles, et Berliin liigub sakslastele täistööhõive tagamise eesmärgi suunas.
Majandusteadlased kirjeldavad täistööhõivet kui olukorda, kus vähem kui 3-5 % riigi tööhõivelisest elanikkonnast on töötud. Saksa ärilehe Handelsblatti järgi on ainult tosin töökontorit (180 on neid üle riigi) teatanud täistööhõivest ja seda suhteliselt hästi elavates Lõuna-Saksamaa liidumaades nagu Baiermaa ja Baden-Württemberg.
Alates 2005. aastast on Saksamaal loodud rohkem kui 1,7 miljonit uut töökohta ning ettevõtted loovad keskmiselt 1000 uut töökohta päevas juurde, kirjutab BILD. See on töökohtade mootor, mis on loodud riigi niinimetatud „salajaste maailmameistrite“ - väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete poolt, mis on aidanud Saksamaad hoida maailma suurima eksportööri tiitlit kiiresti kasvava Hiina ees.
Ikkagi on silmapiiril pilved. Nagu päevaleht Süddeutsche Zeitung ütleb oma sissejuhatuses: “Kui poliitikud tahavad tugevdada täistööhõive eesmärki, siis nad peavad ütlema inimestele, et Saksamaa on sellest eesmärgist veel kaugel ja tee selleni ei ole mitte ilma ohtudeta.“
„Siin ei ole mingit põhjust eufooriaks“ kirjutab ajaleht. „Kallis nafta ja finantskriis võivad kiiresti hakata mõjutama ka tööturgu. Praegu on need põhiliselt pangad ja kindlustusettevõtted, mis tegelevad tööjõu vähendamisega kriisi tõttu, aga see võib varsti luua ka allapoole suunatud surve teistele sektoritele. Kõrged naftahinnad mõjutavad kõiki majandussüsteemi osi ja kergeim meetod ettevõtetel vähendada kulusid on osast tööjõust loobumine. .... Kogemus on näidanud, et võtab aega kuid enne kui majanduslikud arengud hakkavad mõju omama tööjõuturule.“
Ajaleht lisas, et rohkem kui miljon sakslast ei ole isegi nähtaval ametlikus statistikas, sest nad on peidetud riigi poolt toetatud töökohtade loomise programmidesse. Nad puhastavad parke osaledes niinimetatud „ühe-euro töökohtades“ või nad pesevad nõusid kohvikutes. Nad on tihti inimesed, kes ei kvalifitseeru tööturule. „Kui ei oleks mingit sotsiaalset turvavõrku, siis need inimesed oleksid ametlikult töötud. Natuke rohkem riigipoolset ausust tööturu kohta oleks sobiv.“
Konservatiivne päevaleht Die Welt märgib, et samas kui valitsus võib olla võimeline istuma mugavalt ja unistama täistööhõivest, siis „kasv ülespoole tööturul ei juhtu mitte mingil juhul iseenesest“. Reformide vajadus on tohutu, „kuna nii palju inimesi on paigutatud riiklikesse programmidesse, mis on nad ära võtnud töötute nimekirjast.“
Handelsblatt on vähem pessimistlik kui teised lehed, kirjutades, et ei ole veel kindel, millist sorti mõju ja kui püsivad on maksumuse mõjud hiljutisest hindade tõusust firmadele.
OECD tõi oma kolmapäevases raportis välja Saksamaa tööjõuturu nõrkused. 69 protsendiga on riigi tööhõive kergelt kõrgem kui OECD keskmine, mis on 67%, aga ikka päris palju madalam kui parimate tulemustega riigid nagu Island, Šveits, Taani ja Norra, millel kõigil on tööhõive tase 75 % või isegi kõrgem. OECD märgib ära, et suure osa loodud töökohtadest Saksamaal on enda alla võtnud osalise tööajaga tööd. Osalise tööajaga Saksamaal töökohtadest 22%, mis on kõrgeim 20 OECD liikmesriigi hulgas.
Olukord on ei ole helge ka pikaajalistele töötutele. Organisatsioon teatab, et 56% kõigist töötutest inimestest Saksamaal on otsinud tööd alates 2007. aastast, samas kui OECD keskmine on 30%. Märgiti ära, et riikides nagu Prantsusmaa ja Hispaania, kus kogu töötuse tase oli sama, mis Saksamaal, oli pikaajaliste töötute osakaal hoopis väiksem.
Seotud lood
Piima ja või hind tõusevad täna Saksamaal
tunduvalt, sest Lidli- ja Aldi-sugused suured jaemüügiketid andsid
alla hinna tõstmise nõudele, kui piimatootjate streik oli kestnud umbes nädala,
kirjutas tänane Kauppalehti.
Konsultatsioonifirma McKinsey andmetel võib
Saksamaal aastaks 2020 olla 10 miljonit vaest, kui aeglane majanduskasv
jätkub.
Õlletehase A.Le Coq juhtaja Tarmo Noop
ütles täna aripaev.ee
lugejate küsimustele vastates, et Eesti õlleaktsiis on neli korda suurem kui
Saksamaal.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.