Uuring: keskmine õllejooja bussiga ei sõida

Eesti Õlletootjate Liidu juhatuse esimees Jüri Kerdi sõnul uuriti Eestis esmakordselt, mida eestlased õllest arvavad. „Viimaste aastatel on riigiasutustes, ühiskondlikes organisatsioonides ja ajakirjanduses õlut kahjustavaid arvamusi avaldatud ja me tahtsime teada, mida rahvas tegelikult arvab,“ selgitas Kert. „Oleme jõudnud ajajärku, kui ühiskondliku elu tegelased ei julge õllekruus käes avalikult olla, keegi teeb sellest pildid ja kirjutab. Selline vale suhtumine vajab muutmist,“ lisas ta.

Uuringust võib välja lugeda, et keskmine õlletarbija on noorem umbes 20-29aastane meessoost isik, kes teenib üle 10 000 krooni kuus ja ühistransporti ei kasuta. Keskmine õllejooja on palgatööline erasektoris või oskustööline.

26% vastanutest tunnistas ennast ausalt õllejoojaks, 30% vastas, et nad mõnikord joovad õlut, mis tähendab, et umbes 600 000 Eestimaa elanikku on õllejoojad.

Õlut ei joo pigem naised, eakad ja üksikud, kes on madalama sissetulekuga ning ühistranspordi kasutajad.

Õlu ei ole siiski vaid meestejook. „Mul on hea meel, et 36% naisi julges tunnistada, et joovad õlut. 15-20 aastat tagasi ei julgenud naised õllejoomist tunnistada, see on positiivne tulemus,“ leidis Saku Õlletehase kommunikatsioonijuht Priit Põiklik.

Õlle mainet peab heaks või pigem heaks 82% küsitletutest, seda arvamust jagasid 58% meestest ning 42% naistest. Vanusegrupiti on maine heaks pidajaid kõige rohkem vanuses 20-59 aastaste seas, vähem üle 60 aastaste ning 18-19 aastaste hulgas.

Uuringus käsitleti ka Eesti õlletootjate mainet. Turu-uuringute ASi toote- ja tarbimisuuringute juhi Iivi Riivits-Arkonsuo sõnul on õlletootjate maine eestimaalaste seas valdavalt positiivne. „Õlletootjaid iseloomustatakse kõige sagedamini kui kvaliteetse õlle tootjaid (55%) ning sporti ja kultuuri toetavaid ettevõtteid (38%),“ ütles Riivits-Arkonsuo.

Riivits-Arkonsuo sõnul valmistas positiivse üllatuse eestimaalaste hinnang õllele kui rahvusjoogile ja lemmikjoogile. Rahvusjoogiks peab õlut 68% vastanutest ning lemmikjoogiks 73% vastanutest."

Riivits-Arkonsuo sõnul on õlle ostmisel kõige tähtsamaks peetavaks aspektiks selle hea maitse. Järgnevad õllemark, alkoholisisaldus ning õlletüüp. Kõrge isikliku sissetulekuga tarbijad valivad õlut maitse, tüübi ja tootja järgi. 75% vastajatest armastavad õlut tarbida eelkõige välitingimustes, grillimise ja pikniku saatjana, 46% vastanutest tarbivad õlut koosviibimistel ja sõprade juures.

A. Le Coq’i juhataja Tarmo Noobi sõnul on hea meel tõdeda, et 60% vastanutest valib õlut maitse järgi. „Asi on maitses…“ lisas ta.

Uuringust selgus ka et 30% inimestest peavad õlu joomist seltskondlikus tegevuseks ja vaid 19% arvavad, et õlut juuakse selleks, et purju jääda. Ülejäänud 50% joovad õlut nii ühel kui teisel põhjusel.

75% vastanutest joob õlut väljas, grillides või piknikul. 46% rüüpab kesvamärjukest sõprade pool ja 43%, siis kui sõbrad külas on. 16% eestlastest joob õlut peale sauna.

Turu-uuringute AS viis õlletarbimise küsitluse läbi Eesti Õlletootjate Liidu tellimusel 5. juunist kuni 18. juunini ja sellele vastas 968 esinduslikult valitud Eestimaa elanikku vanuses 18-74. Selline valim lubab tulemusi laiendada kogu vastavas eas elanikkonnale. Küsitlusest jäeti välja alaealised vastajad.