Esmaspäeval kinnitas UNESCO komitee
maailmapärandi nimekirja kuus Berliinis asuvat modernistlikku ehitist.
Berliinist oli pärit suurem osa möödunud sajandi 20ndatel laineid löönud modernistlike ehitiste ideedest, küll aga ei oldud siiani selle linna Bauhaus tüüpi sotsiaalmaju eriti tunnustatud, kirjutab Spiegel Online.
„Antud hooned on suurepärane näide ehitusreformist, mille eesmärgiks oli parandada madalama sissetulekuga inimeste elamistingimusi“ seisis UNESCO põhjenduses.
Need hooned olid ehitatud 1919. aasta Weimari vabariigis kehtestatud reeglite järgi, kus igal uuel korteril pidi olema eraldi köök ja pesemisruum, samuti rõdu. See, mis praegusel ajal ei ole midagi erilist oli siis väga suureks muutuseks elamistingimustes, kuna Berliini töölisklass elas tol ajal pimedates, räpastes ja ülerahvastatud üürimajades.
Kuna Berliin oli tol ajal magnetiks Euroopa loovale eliidile, sealhulgas ka arhitektidele, on need hooned projekteeritud oma aja kuulsaimate arhitektide poolt. Nimekirja kanti siis järgnevad hooned: hobuserauakujuline hoonetekompleks Britzis, Siemensstadt, Valge Linna hooned, Schillerparki elumajade kompleks, Falkenbergi Aedlinn ja Carl Legieni maja Prenzlauer Platzi piirkonnas.
Berliinis on UNESCO maailmapärandisse veel arvatud Muuseumisaar ning Berliini ja Potsdami kuninglikud paleed koos aedadega.
Seotud lood
UNESCO maailmapärandi komitee on jätkuvalt
vastu erafirma Restori poolt linnamüüri külge rajatavatele kortermajadele ning
ootab Tallinna linnavalitsuselt ja riigilt samme, et plaanitav ehitis jääks
rajamata.
Omavoliline lisakorruse ehitamine võib
muuta hoone varisemisohtlikuks ja toob eraisikule trahvi kuni 18 000 krooni.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?