Kolmandik vallavalitsustest jätab neile
esitatud elektroonilisele teabenõudele vastamata, selgub värskest uuringust,
selle oletatavaks põhjuseks on vallavalitsuste vigased veebilehed.
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia infoteaduse ja dokumendihalduse eriala tudeng Anneliis Konks saatis oma lõputöö tarvis tänavu veebruaris 193 vallavalitsusele teabenõuded, milles palus andmeid vallavalitsuse töö põhinäitajate kohta, olgu selleks siis vallaelanike arv, majandusaruanne, ametnike palgaandmed vms, kirjutas Postimees.
Teabenõuded esitas Konks interneti teel, kasutades selleks veebilehtedel leiduvaid teabenõude vorme ja e-kirju, seejuures ei huvitanud uurijat mitte andmed ise, vaid see, kui kiiresti vallavalitsused teabenõudele vastavad, olgu või nõude sisulisest täitmisest keeldudes või selle tähtaega pikendades.
193st teabenõude saanud vallavalitsusest reageeris vaid 129 ehk 67 protsenti, see on uurija hinnangul üllatuslikult halb tulemus, sest mullu tema poolt läbi viidud samalaadne uuring tõi 72 protsenti vastuseid ja 2006. aastal 57 protsenti.
Konks kirjutab, et teabenõude vormi mittetöötamise põhjused võivad paljuski olla tehnilist laadi – vorm on vallavalitsuse koduleheküljel valesti seadistatud vms.
Seotud lood
Eesti Haiglate Liit ei pea õigeks Vabariigi
Valitsuse kavatsust tõsta praegune ravimite viieprotsendiline maksumäär üheksale
protsendile, teatas Eesti Haiglate Liit.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.