Kuigi äriringkondades sahistatakse juba
mõnda aega, et SEB on Rootsi peakontorist Baltikumi kahtlaste laenudega
tegelema saatnud lausa nn A-rühma, teatas panga juht Ahti Asmann täna
aripaev.ee-le, et mingit rootslaste riskitiimi pole ega tule.
Intervjuu SEB Eesti juhi Ahti Asmanniga
SEB laenukahjust 73 protsenti tuleb Baltikumist. Rootslastest riskitiimi te juba lõite, kas peakontori kontroll tõotab veelgi suureneda?
Mingit rootslaste riskitiimi pole loodud ja ka ei kavatseta luua. Probleemsete projektidega tegeleb meil Kõrgendatud Äririski üksus, kes on kasutanud ja vajadusel kasutab ka edaspidi erinevaid spetsialiste SEB Grupist. Peame enda tugevuseks kogu SEB Grupi teadmiste ja kogemuste ärakasutamist.
Situatsioonis kus majanduskasv kukub kahekohaliselt numbrilt nulli lähedale on laenukahjumite suurenemine ootuspärane. Kuna Eesti majanduse jahenemine on toimunud Baltikumis kõige kiiremini, on mõistetav laenukahjumite suurem osakaal. Laenukahjumite tuntav kasv Eestis olulist tegevussuundade muutust endaga kaasa ei too - jätkame tavapäraselt pangandusteenuste osutamist ning oma äriplaani elluviimist.
Kuidas kommenteerite SEB presidendi Annika Falkengren II kvartali tulemuste kommentaari, et kõige suuremad on probleemid Eestis, kuigi panka see oluliselt ei mõjuta?
Esimese poolaasta laenukahjumite tasemeks SEB Grupis oli 0,15% ning aktivate kvaliteet on tervikuna jätkuvalt kõrge. Krediidiprobleemid Balti riikides SEB Grupi tulemustele tervikuna suurt mõju tõesti ei avalda kuna SEB Grupi Balti pankade laenuportfell kokku moodustab vaid 11% SEB Grupi laenuportfellist.
Kuivõrd ja milliste valdkondade suurprojekte olete pidanud alla hindama?
Oleme teinud allahindlusi nii suurematele projektidele kui ka üldallahindlusi seoses viivislaenude üldise kasvuga.
Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes on SEB kasum langenud 23%. Kuivõrd ootuspärane see oli ja kas ka siin on must lammas Eesti?
Grupi kasumi osaline langus oli ootuspärane arvestades keerulisi olusid aktsiaturgudel ning maailmamajanduses tervikuna. Pankade tulemused on kahanenud eelkõige likviidsete varade ja investeerimisportfellide ümberhindluse tõttu. Senisest suuremad krediidikahjumid Eestis ei mängi siin olulist rolli.
Millised ootused on III kvartalile?
Kiireid muutusi makromajanduses me ette ei näe. Jätkame tavapärast äritegevust.