Kuigi äriringkondades sahistatakse juba
mõnda aega, et SEB on Rootsi peakontorist Baltikumi kahtlaste laenudega
tegelema saatnud lausa nn A-rühma, teatas panga juht Ahti Asmann täna
aripaev.ee-le, et mingit rootslaste riskitiimi pole ega tule.
Intervjuu SEB Eesti juhi Ahti Asmanniga
SEB laenukahjust 73 protsenti tuleb Baltikumist. Rootslastest riskitiimi te juba lõite, kas peakontori kontroll tõotab veelgi suureneda?
Mingit rootslaste riskitiimi pole loodud ja ka ei kavatseta luua. Probleemsete projektidega tegeleb meil Kõrgendatud Äririski üksus, kes on kasutanud ja vajadusel kasutab ka edaspidi erinevaid spetsialiste SEB Grupist. Peame enda tugevuseks kogu SEB Grupi teadmiste ja kogemuste ärakasutamist.
Situatsioonis kus majanduskasv kukub kahekohaliselt numbrilt nulli lähedale on laenukahjumite suurenemine ootuspärane. Kuna Eesti majanduse jahenemine on toimunud Baltikumis kõige kiiremini, on mõistetav laenukahjumite suurem osakaal. Laenukahjumite tuntav kasv Eestis olulist tegevussuundade muutust endaga kaasa ei too - jätkame tavapäraselt pangandusteenuste osutamist ning oma äriplaani elluviimist.
Kuidas kommenteerite SEB presidendi Annika Falkengren II kvartali tulemuste kommentaari, et kõige suuremad on probleemid Eestis, kuigi panka see oluliselt ei mõjuta?
Esimese poolaasta laenukahjumite tasemeks SEB Grupis oli 0,15% ning aktivate kvaliteet on tervikuna jätkuvalt kõrge. Krediidiprobleemid Balti riikides SEB Grupi tulemustele tervikuna suurt mõju tõesti ei avalda kuna SEB Grupi Balti pankade laenuportfell kokku moodustab vaid 11% SEB Grupi laenuportfellist.
Kuivõrd ja milliste valdkondade suurprojekte olete pidanud alla hindama?
Oleme teinud allahindlusi nii suurematele projektidele kui ka üldallahindlusi seoses viivislaenude üldise kasvuga.
Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes on SEB kasum langenud 23%. Kuivõrd ootuspärane see oli ja kas ka siin on must lammas Eesti?
Grupi kasumi osaline langus oli ootuspärane arvestades keerulisi olusid aktsiaturgudel ning maailmamajanduses tervikuna. Pankade tulemused on kahanenud eelkõige likviidsete varade ja investeerimisportfellide ümberhindluse tõttu. Senisest suuremad krediidikahjumid Eestis ei mängi siin olulist rolli.
Millised ootused on III kvartalile?
Kiireid muutusi makromajanduses me ette ei näe. Jätkame tavapärast äritegevust.
Seotud lood
Dv.ee kirjutab, et spetsialistide hinnangul kukub kinnisvaraturg
veel 20-30% ja kõige valusama löögi saavad sellest SEB Pank ning
Swedbank.
SEB analüütiku Ruta Eieri sõnul on
majanduskasvu taastumiseks vajalik inflatsiooni märgatav alanemine, kuid aina
kasvavate naftahindade valguses on selles osas tema sõnul väljavaated
suhteliselt pilvised.
Hansapank Eesti juhi Priit Perensi on
Swedbanki inimeste jaoks Balti riikides toimuv ootuspärane ning kedagi mõnevõrra
kasvavad laenukahjud ei üllata ega märkimisväärselt ei eruta.
Eestisse sadu miljoneid kroone laenanud
Rootsi suurpangad on oma raha pärast ärevusse sattunud ning proovivad igal
võimalusel vähegi kahtlasemaid võlgasid tagasi saada, eestlasi selles töös eriti
ei usaldata.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.