SEB analüütiku Ruta Eieri sõnul on
majanduskasvu taastumiseks vajalik inflatsiooni märgatav alanemine, kuid aina
kasvavate naftahindade valguses on selles osas tema sõnul väljavaated
suhteliselt pilvised.
Statistikaameti teatel on majanduskasv kukkunud 0,1% peale. SEB analüütiku Ruta Eieri sõnul on juhtunu paratamatus. „See on ülekuumenemise loogiline lõpp - ülikiire tasakaalustamatu kasv viis üha kiireneva palga-inflatsiooni spiraalini, mis lõpuks jõudis väljakannatamatute tasemeteni ning seega pidigi lõhkema. Inflatsioon on jõudnud tasemeteni, kus see on pannud piduri meeletule tarbimisbuumile. Liiga kiire palgakasv ning teiste kulude kasv, mis väljendub samuti inflatsioonis, on õõnestanud ettevõtete konkurentsivõimet, seda nii siseturul, kus enam oma müüdavate toodete hindu piisavalt kiiresti tõsta ei saa, kui ka veelgi rohkem eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet, mille tulemusena on ekspordimahtude kasvud (püsivhindades) kahanema hakanud,“ märkis Eier.
Tema sõnul oli tarbimise kasvu pidurdumine ootuspärane, kuid eksport tõotas paremat. „Ekspordi suhteliselt paremad kasvunumbrid andsid lootust, et see hoiab majanduskasvu vee peal. Aga esimese kvartali numbrid näitavad sootuks vastupidist - netoekspordi panus majanduskasvu on sootuks kasvavalt negatiivne. Põhjuseks on väga kiire hinnatõus, see tähendab, et jooksevhindades eksport küll kasvab, kuid püsivhindades kahaneb,“ märkis Eier ning lisas, et siin on selgelt näha inflatsiooni negatiivset mõju majanduskasvule.
„Nagu ma ka varem öelnud olen, on majanduskasvu taastumiseks vajalik inflatsiooni märgatav alanemine. Aina kasvavate naftahindade valguses on selles osas väljavaated suhteliselt pilvised,“ oli Eier pessimistlikumalt meelestatud. Samas pole majanduskasvu pidurdumine niivõrd laiaulatuslik, et oleks haaranud kõiki majanduse valdkondi, ning see on Eieri sõnul hea. „Majanduskasvu kiirel kahanemisel paistab olevat suur roll olnud kütusel - just sellega on seotud nii kaupade ekspordi vähenemine kui ka teenuste ekspordi väga suur vähenemine. Kütusetransiidi vähenemine on majanduskasvule jätnud küllalt märgatava jälje. Töötlev tööstus üldisemalt ning põhilised ekspordiharud peale kütuse püsivad veel küllalt tugevana ning see on positiivne märk - ehk ei ole kõik veel kadunud,“ kogus Eier ka lõpuks positiivsemaid noote.
Kuidas aga olukorda parandada?
„Kui inflatsioon ja palgakasvu tempo peaksid vähenema, siis on majanduskasvul võimalik taastuda. Ettevõtjatel tuleb leida vaatamata rasketele oludele ekspordivõimalusi. Olla paindlikum ja efektiivsem kui teised ning võita eksporditurgudel positsioone. Investeerida ekspordi suurendamise nimel,“ soovitas Eier.
Juhul kui Eesti eksport täielikult kängub, tuleb analüütiku sõnul tulevikus läbi ajada kodumaise kartuli ja võiga ning loobuda luksautodest. „Kui Eesti enam eksportida ei suuda, siis ei saa me enam ka lõpuks importida, kuna raha selleks ei ole. Ning kuna enamik meie tarbekaupadest on imporditud, siis tuleb väga järsk sunnitud tarbimise piiramine. Siis tuleb ära elada vaid kodumaisest kartulist ja võist ja ilma uute autodeta,“ märkis ta.
Samuti suureneb majanduskasvu langedes analüütiku sõnul ka devalveerimise risk. „Selliste stsenaariumite risk selliste olude korral muidugi märgatavalt suureneb. Siiski ei pea ma seda endiselt kuigi tõenäoliseks sündmuseks, kuna devalveerimine Eestis oleks liiga raskete tagajärgedega selleks, et seda oleks mõttekas ette võtta,“ toonitas Eier.
Kinnisvaramulli tagajärjed pole majanduskasvu numbritesse jõudnud
Eieri sõnul pole kinnisvaramulli tagajärjed veel majanduskasvu numbritesse jõudnud. „Pangandussektori lisandväärtuse kasv on pärast mäetööstust suurim, samuti on ehitussektoris veel lisandväärtuse kasv positiivne. Samuti jätkub kuluinflatsiooni surve ettevõtetele veel mõnda aega. Seega ma arvan, et põhjani läheb veel veidi aega,“ märkis Eier ning lisas, et millal täpselt põhi võiks saabuda, seda praegu näha pole, kuid ta toonitas, et see võib juhtuda ka selle aasta lõpus.
Tavaline inimene saab sellises situatsioonis analüütiku sõnul vaid oma oskusi arendada ning uusi võimalusi otsida. „Inimene saab ära teha seda, et teeb oma tööd hästi ja pingutab rohkem kui varem. Arendab oma oskusi ning püüab leida võimalusi muutunud majandusolukorras äri edendamiseks,“ lausus ta.
Seotud lood
Rahandusministeeriumi hinnangul pole
tarbijate ja ettevõtete kindlustunde alanemise taustal üldise majandusliku
olukorra paranemist lähikuudel oodata, mõningast majanduskasvu kiirenemist võib
näha aasta teises pooles.
ASi Ferreks TT juhatuse esimehe Aivar Risti
sõnul ei kinnita pankade teod seda, mida analüüütikud soovitavad - et
eksport võiks majandust edendada.
Sillamäe sadama nõukogu esimehe Tiit Vähi
sõnul ei tasu valitsust praegu torkida, las töötavad, kuid tema sõnul on praegu
oluline tulla tagasi majanduspoliitika nurgakivide juurde.
Statistikaameti andmetel kasvas
sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2008. aasta I kvartalis eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes 0,1%.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.